/nginx/o/2015/05/22/4093717t1h990f.jpg)
Kui uurida tuttavatelt emadelt, kas sünnitus oli väga valus, vastavad nad enamasti ebamääraselt, et see meenutab ülitugevat menstruatsioonivalu või et tegu on väga intensiivse tundega. Kui nad on aga hiljuti sünnitanud, võivad nad seda valu kirjeldada palju detailsemalt ja ilmekamalt.
Pole just ime, kui värskelt sünnitanud naine kuulutab, et ta pole iial nõus midagi sellist uuesti läbi tegema. Kusjuures sel hetkel mõtleb ta oma sõnu täie tõsidusega. Aeg läheb aga edasi ja varsti mõtleb ta juba igatsevalt järgmisest lapsest, kirjutab Bellybelly. Kuidas siis nii? Kas sünnitusvalu läheb meelest või on lapseigatsus tõesti nii intensiivne, et ületab hirmu valu ees?
Mida teadus ütleb
2000. aastal tehti ülevaade erialakirjandusest, millest selgus, et naised ei unusta sünnitusel kogetud valu. Kuigi hindamiseks olnud andmed olid piiratud, järeldasid uurijad siiski, et naised suudavad sünnitusvalu meelde tuletada, kuigi mitte alati väga täpselt. Näiteks tuli esile fakt, et enamik naistest räägib sünnitusvalust positiivsel viisil, mis on kui tõendus, et nad said sünnitusega hakkama.
2003. aastal analüüsiti ka ühe Rootsi uuringuga naiste mälu seoses sünnitusega. 2000 naisel paluti
vastata küsimustele sünnituse kohta, sealhulgas paluti neil seitsmepallisüsteemis hinnata ka sünnitusel kogetud valu. Esimest korda täitsid uuringus osalejad küsitlust kaks kuud pärast sünnitust, teist korda juba aasta aega pärast sünnitust. Umbes pool naistest hindas sünnitusvalu mõlemal korral sama intensiivseks, umbes kolmandik naistest hindas aga hiljem valu väiksemaks ja ülejäänud hindasid sünnitust varasemast hoopis valusamaks. Üldist sünnituskogemust hindas teise küsitluse ajal positiivsemaks 16 protsenti naistest, negatiivsemaks umbes veerand küsitlusele vastanutest.
/nginx/o/2015/05/22/4093715t1h0a9a.jpg)
Viis aastat hiljem võtsid uurijad naistega taas ühendust ja uuele küsitlusele vastas umbes pool naistest, kes esialgsest uuringust osa võttis. Kolmandast küsitlusest selgus, et suurem osa naistest ei pidanud sünnitust enam nii valusaks nagu varem. Sama ei kehtinud aga neile naistele, kel jäi kogu sünnituskogemusest negatiivsem mulje kui teistele. Lisaks tuli üllatava nüansina välja, et naised, kes kasutasid sünnitusel tugevaid valuvaigisteid nagu epiduraalanesteesia, mäletasid sünnitust valusamana kui need, kes seda sünnitusel ei kasutanud. See näitab, et need naised mäletasid sünnitusest selgemalt kõige valusamat hetke.
Õndsustunne
Kui värske ema kätele asetatakse äsja sündinud beebi, kogeb ta erilist õndsustunnet. Sel hetkel valdab teda oksütotsiini tulv ja õnnetunne ning juba muutub tõenäoliselt ka tema nägemus kogu sünnituskogemusest positiivsemaks kui kümme minutit varem. Lihtsamalt öeldes on rõõm oma lapse üle võimsam kui ükski valu või halb kogemus sünnitusel.
Loogiline, et õndsustunne mõjutab sünnitusvalust jäävaid mälestusi. Valu tundub tühisem ainuüksi seetõttu, terve lapse saamine kaalub üles sünnitusega seotud ebamugavuse.
Traumeeriva sünnituskogemusega naised, kes ei saa kohe pärast sünnitamist last oma kätele, jäävad sellest õndsustundest ilma. Kuigi nad kogevad sama hormoonidetulva ja õnnetunnet samuti nagu teised, kui kord oma lapse kätele saavad, on sel siiski valu ja negatiivse kogemuse vähendamisele palju väiksem mõju.
Mida sina arvad?
Naine, kes lubab pärast sünnitust, et ta ei see seda enam kunagi läbi, võib mõne aja pärast ringi mõelda, kuid mitte tingimata seetõttu, et ta ei mäleta enam sünnitust nii hirmsana kui varem. Pigem võib olla, et ta peab vanemaks olemist, armastust lapse vastu ja meeldivaid mälestusi nii oluliseks, et need on väärt sünnitusvalu kannatamist.
Hea lugeja, mida sina arvad? Kas sünnitusvalu tundub ajapikku tühisem või on see sul siiani sama eredalt meeles kui kuu pärast sünnitust? Anna oma arvamusest teada kommentaariumis või kirjuta pikemalt aadressile naine@postimees.ee.