/nginx/o/2015/05/21/4091929t1h1d14.jpg)
Selle lihtsa, ent mõjuvõimsa troopilise vilja lõhn ei jäta kedagi ükskõikseks ning mõjutab meie meeli tunnetama suvekuumust, õrna troopilist tuulebriisi ja päikest. Kookos ei jäta külmaks ühtegi tervisetoiduspetsialisti ning tema mõju saame tunda nii köögis kui ka sõna otseses mõttes oma nahal, kirjutab Hooaeg.
Kookospähkel on kookospalmi vili. Tegemist ei ole «päris» pähkliga, vaid hoopis luuviljaga. Pealmistest kestadest vabastatud vili on suure pähkli sarnane. Taime ladinakeelne nimetus Cocos (nucifera) tuleneb portugali keelest, kus coco’ks (ka coca) on nimetatud ahvi ja maski.
Kookospähkli Euroopasse toonud Portugali maadeuurijatele meenutasid kookospähkli kolm väikest süvendit vilja puitunud sisekestal kummalist nägu: ahvi, vaimu või nõida!
Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ja on üks väärikamaid ja kauneimad palme maailmas. Puu kasvab kuni 30 meetri kõrguseks, on nõtke tüvega ja tipus asuva võimsate sulgjate lehtede krooniga. Palmi lehtede kaenlas asuvad kookospähklite kogumid viies või kuues kimbus, millest igaüks sisaldab tosinkond kookospähklit.
Kookospalmid taluvad soolast vett hästi ning seega kasvavad nad sageli troopikas merede ja ookeanide rannikul üsna veepiiri lähedal. Kes poleks näinud kaunist pilti eksootilisest heleda liivaga rannast nõtkete tuules õõtsuvate palmidega? Need palmid ongi seal tavaliselt just kookospalmid!
Kookospalme kasvatatakse, kuid need kasvavad ka metsikult. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades, nende hulgas on juhtivateks kookospähklitootjateks Indoneesia, Filipiinid, India, Tai, Sri Lanka ja Mehhiko. Kookospalm on maailmas üks olulise majandusliku tähtsusega puuliik, eriti troopiliste maade kohalikule elanikkonnale.
Kookospalmist kasutatakse enamasti ära kõik, kuid kõige väärtuslikumaks on ikkagi tema viljad – kookospähklid. Kookospalmipuit on materjal mööblivalmistajatele, kookospalmi võimsatest lehtedest ja kookospähkli kiudkestast valmistatakse köit, korve, pintsleid, matte, vaipu, kangast. Kookospähklit katvast tugevast luukestast tehakse anumaid, treitakse nööpe. Hinnatud on ka kookospalmi õisikuvarre mahl, millest tehakse palmisuhkrut, -veini ja äädikat.
Kihiline vitamiinipomm
Kookospähkel on neljakihiline. Esmalt sile roheline või pruunikas veekindel väliskest, seejärel paks õhurikas käsnataoline kiudkest. Need kaks kooritakse viljalt ära kohe pärast kookospähklite koristamist. Kahe kesta alla jääb alles veel üks õhuke, aga tugev pruun luukest. Kaubandusvõrku jõuabki kookospähkel tavaliselt selle pruuni «pähklikestaga». Õhuke pruun koor tuleb lõhkuda, et kätte saada valge viljaliha, mis kinnitub koore siseküljele. Tugeva koore purustamine ei ole lihtne ning see nõuab osavust.
Vilja keskel on õõnsus, mis on täidetud magus-hapu värskendava vedelikuga ehk kookospähkliveega. Kui pähklit kõrva ääres loksutada, on vedeliku «mulin» hästi kuulda.
Kookosvesi koosneb 95 protsendi ulatuses veest, ülejäänu on toitained ja mineraalid, näiteks B- ja C-vitamiin, kaalium, fosfor, kaltsium ja tsink. Kookosvesi on hea värskendaja ja janu kustutaja. Tänu rikkalikule kaaliumisisaldusele on seda vahel nimetatud «looduse enda spordijoogiks». Viimane on paljude sportlaste, filmi- ja popstaaride hulgas oma väheste kalorite ja toniseeriva mõju pärast väga populaarne. Lisaks pidavat kookosvesi niisutama keha paremini kui ükski teine vedelik. Suured staarid, nagu Madonna ja Rihanna, hakkasid esimestena kosutama ennast pärast treeningut kookosveega ja varsti tegi seda kogu Hollywood!
/nginx/o/2015/05/21/4091935t1hf0f0.jpg)
Kookosõli – organismi turgutaja
Kookospähkli tahkeks söödavaks osaks on tema valge viljaliha (kookospähkel). Kookospähklit süüakse ja müüakse nii värskelt kui ka kuivatatult, tervelt ja purustatult, riivitult, helvestena, jahuna, röstitult, püreena, pastana, konservina jne. Avamata värsket kookospähklit võib säilitada toatemperatuuril mitu kuud, avatuna aga külmikus nädala.
Kuivatatud kookospähklimassist toodetakse kookosõli ehk -rasva. Külmpressimise meetodil saadud kookosõlil on maailmas suur nõudlus. Kookosõli on sama „trendikas“ nagu kookosvesigi. Kookosõli toodetakse ka keemilise protsessi abil, saades nii odavam ja vähemhinnatud toode. Aromaatne valge kookosõli on toatemperatuuril tahke, sulamistemperatuur on aga 23–26 kraadi, seega vähegi soojemas keskkonnas muutub õli vedelaks.
Kookosõlis on küll enamik küllastunud rasvhapped, kuid need erinevad tunduvalt loomsetest küllastunud rasvhapetest ja on seega leebemad südamele, veresoonkonnale ja seedimisele. Õlis on palju lauriinhapet, mida keha põletab kiiresti ja mis turgutab organismi immuunsüsteemi. Just seetõttu on see õli populaarne kaalu jälgivate inimeste hulgas.
Kookosõli kasutatakse esmalt toidu valmistamisel, kuid see on oluline tooraine ka kosmeetikatööstuses. Kookosõli võib ehedalt nii süüa kui ka otse nahale määrida.
Kookosõli on väga hea nahale, huultele, juustele, küüntele. Tänu oma struktuurile imendub kookosõli väga kiirelt ja hästi naha sisse. Õli toidab nahka ja annab pehmust. Kookosõliga leidub nii kreeme, kehapiimasid, päevituskreeme, seepe, šampoone, palsameid, massaažiõlisid jpt.
Kookos toidulaual
Troopikamaades kasutatakse kookosõli peamiselt küpsetamiseks, läänemaades aga palju just maiustuste valmistamisel.
Kulinaarias ja kondiitritööstuses kasutatakse enamasti kookoshelbeid, riivitud kookost ja kookosjahu. Maailma kuulsusteks on Raffaello − «parem kui tuhat sõna» −, mis on kookoshelvestega kaetud mandlisüdamega maiustus, ning Bounty, mis on kookosesisuga piima-šokolaadibatoon. Kookoshelbed sobivad suurepäraselt lisandiks puu- ja köögiviljasalatitele ning on võrratud liha ja kala paneerimiseks.
Toiduvalmistamisel kasutatakse palju ka kookosvett, -piima ja -koort. Algne vedelik kookospähkli sees on kookosvesi. Kookospiima saadakse aga, kui peenestatud kookospähkli mass segatakse kookosveega vahekorras 1:1 (rasvasisaldus 17 protsenti), kookoskoore valmistamseks võetakse kookospähklimass kolm-neli korda rohkem (rasvasisaldus 24 protsenti). Kookospiima või -koort saab osta poest valmiskujul, aga võib ka ise kodus valmistada, saades seega ehedama tõmmise. Selleks tuleb riivida kookospähkli viljaliha ning kallata peale kuum (kookos)vesi. Segul lastakse 10 minutit tõmmata ning seejärel purustatakse saumikseriga ühtlaseks massiga. Lõpuks kurnatakse läbi riidetüki.
Kookospiima ja -koort lisatakse rohkelt Aasia rahvusköökide toitudele: karrid, hautised, supid, riisitoidud, magustoidud, kondiitritooted. Maailmakuulsad Tai supid Tom Kha gai ja Tom Yam goong on mõlemad kookospiimaga. Tom Kha gai on Tai kreemjas kookospiima-kanasupp. Tom Yum goong on Tai teravhapu kookospiima-krevetisupp. Mõlemad on suurepäraste maitsekooslusega: samal ajal soolased, magusad, hapud, vürtsised ning mahedust ja kreemisust kõigele sellele annab kookospiim.
Kookosest suvekokteilid
Kookospiima võib lisada ka alkoholile, nii saab segada kokku mõnusaid suvekokteile. Tuntuim nendest on Piña Colada, mis on suurepärane kombinatsioon valgest rummist, kookospiimast ja ananassimahlast. Kariibi mere äärest on pärit Coco Loco («Hull Coco») kokteil, kus segatakse kokku rumm, kookospiim ja tavaline piim ning lisatakse pruuni suhkrut. Kõige naturaalsema ja ehedama kookosekokteili saab aga siis, kui äsja avatud kookospähklisse valatakse „törtsuke“ rummi ja raputatakse juurde «tsipake» pruuni suhkrut. Kui seejärel pähklit kergelt loksutada, segunevad kõik komponendid ning jooki nauditakse kõrrega otse pähklikoorest.
Kookos on üks tõeliselt mitmekülgne troopiline vili, mida saab kasutada nii toidu, ravimite, kosmeetika, käsitöö ja ehituse juures. Nagu ütleb Malayami vanasõna – ükski osa kookospuust ei lähe raisku. Leia endale sobiv kookose kasutamise viis!
Kookospähkli avamine
Esmalt torgatakse augud koore tipus asuvatesse pehmetesse kohtadesse (tumedatesse «silmadesse») ning kookospähklivesi kallatakse välja anumasse.
Seejärel lüüakse kookospähklit haamri või raske noaga umbes kolmandiku kõrguse kohale.
Pähkel puruneb kaheks.
/nginx/o/2015/05/21/4091931t1h1d3a.jpg)