Idee sünnipäevaks – korralda lastele aardejaht

Foto: SCANPIX

Kuu aega tagasi said mu lapsed 6-aastaseks ja suur oli rõõm, kui nad ise teatasid, et nad ei taha sünnipäeva pidada kuskil mängutoas, vaid teha midagi teistsugust – pidada kevadist sünnipäeva õues. 

Siiani olime sünnipäevasid pidanud erinevates mängutubades, aga õigupoolest ootasin mina juba tükk aega, et mängutoa vaimustus mööda saaks. Arutasime asja ja jäime pidama aardejahi mõtte juurde. Kohaks loomulikult Pääsküla raba, mis on mõnusalt lähedane ja kus leidus sobiva pikkusega matkarada. Mõeldud-tehtud!

Aardejahi korraldamine võib tunduda väga suure organiseerimisena, kuid eelkõige vajas asi detailideni läbimõtlemist. Ma lähenesin asjale nii: 

• Mõtlesin läbi aardejahi raja. Et see ei oleks liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Valisin ca 3 kilomeetrise vaheldusrikka raja. 
• Algusest peale oli mõte see, et asi päädib pinjatadega. Valmistasin need koos lastega, lõppviimistluse tegin ise ja peitsin need ära. Ehk et pinjatade välimus oli tüdrukutele üllatuseks. Sisu muidugi ka. Aktsioon pinjatadega toimus Pääsküla rabatorni juures.
• Hankisin vanakraamipoest kaks peetud välimusega vana kohvrit ja kleepisin nad seest roosa tapeediga üle. 
• Valisin metsas välja kaks kohta, kuhu kumbki «aare» peita.
• Esimesse kohvrisse pakkisin hulga rännumehe-võileibu ja kõrremahlu. Teadagi, metsas käinud võileib maitseb hoopis erilisemalt. 
• Teine «aare» oli kringel. Selle kohta kahtlustati, et pärineb ehk kiviajast, kuid maitses siiski üllatavalt värskena - justkui oleks täna hommikul tehtud. 
• Vahetult enne aardejahiliste kogunemist peitsin aarded kohtadesse ära. 
• Jaht algas legendi lugemisega – koostasin samm-sammult juhendi, mis viis esimese aardena. Juhend oli lihtne, kuid nõudis ümbritseva tähelepanemist. 
• Aaret otsides liikus kogu punt koos ja pidi jälgima, et keegi ei jääks maha. 
• Kummagi aarde juures oli kiri vihjetega, kuidas leida järgmine aare.
• Vahepeal tegime loodusteemalise viktoriini, mille küsimused koostasin ise. Selgus aga, et lapsed olid nii nutika ning et enne said küsimused otsa, kui võitja selgus. Ehk et viktoriini võitjaid oli hulgim. 
• Mängisime «kalameest» ja «telefoni». Kavatsesime mängida ka «Mädamuna», kuid lastel oli aarde otsimisega selline tuli takus, et selleni ei jõudnud. 
• Seiklus päädis pinjatade seest kommide söömisega. 
• Kogu aktsiooni pikkuseks oli 2,5 tundi ja niipalju kui ma asjaosaliste käest muljeid küsisin, oli vastus, et «ma pole kunagi varem nii ägedal sünnipäeval käinud».