/nginx/o/2015/05/18/4080075t1hd8f8.jpg)
Sisuliselt tähendab edasilükkamine iseendalt varastamist. Psühholoogide arvates on eesmärke niivõrd keeruline saavutada sellepärast, et inimesed usuvad, et nende sees on ühe inimese asemel hoopis kaks: Oleviku Mina ja Tuleviku Mina. Paljud usuvad, et Tuleviku Mina on palju vähem tähtis kui Oleviku Mina.
«Rahulolu kogemise asemel käituvad inimesed nii, nagu nende praeguse mina vajadused ja soovid oleksid palju olulisemad kui tuleviku mina omad,» täheldas psühholoog Neil Lewis Michigani ülikoolist, kirjutab Business Insider.
Milleks koguda raha pensionifondi, kui sul on nüüd ja praegu tarvis uusi jalanõusid? Miks loobuda mahlasest tordilõigust täna, kui rannahooajani on veel paar nädalat aega?
Lewis ja tema kolleeg Daphna Oyserman esitasid küsimuse: kuidas panna inimesi tundma, et nende Tuleviku Mina on lähedalt seotud Oleviku Minaga? Nad viisid läbi erinevaid eksperimente ja selgus, et kui inimesed mõtlevad kaugetele sündmustele päevade, mitte kuude või aastate kaupa, tekitab see tunde, et sündmused on lähemal. Näiteks kui tulevale sõbra pulmale mõelda nii, et see o 16,3 päeva kaugusel (mitte umbes poole kuu kaugusel), siis tundub, et see on ajaliselt praegusele hetkele lähemal.
Lisaeksperimentide käigus vaatlesid psühholoogid seda, kas inimesed hakkaksid tegutsema kiiremini, kui neile öeldakse, et mõni sündmus leiab aset X päeva, mitte X aasta pärast. Näiteks paluti osalejatel kujutada ette, et neil on vastsündinu, kes peab kas 18 aasta või 6570 päeva pärast kõrgkooli minema. Selgus, et see grupp, kellele öeldi aeg päevades, plaanis hakata lapse kõrgkooliõpingute jaoks raha koguma lausa neli korda varem kui see grupp, kes teadis, et kõrgkooliõpingud saavad alguse 18 aasta pärast.
Seega, kui sa ei soovi tegevusi pidevalt edasi lükata, mõtle nende saabumisele pigem päevades kui kuudes või aastates.