Lugeja kirjutab: miks me alatihti nokime üksteise kallal?

Foto: SCANPIX

Postimehe naisteportaali lugeja avaldab arvamust, miks on suhtes tülitsemine hea ja mis selle tulemusena juhtub.

Vahel ikka tekib selline hetk, kus nokime oma armsama kallal või üldse tõstame tüli väga mõttetute asjade üle. Täna töölt koju jalutades tabas mind mõttesähvatus, mis andis mulle mõista, miks on tülid suhte juures normaalsed või miks üldse ka tülidega suhe toimib, kuigi ei tundu nagu normaalne olevat. Siinkohal räägin ka sõprussuhetest.

Me tahame, et meie suhted oma lähedase või armastatuga oleks ideaalsed. Me tahame kindlad olla, et meie kõrval on õige partner, õige sõbranna või sõber. Me tahame, et meie läbisaamine oleks ideaalne nagu teemant! Aga selleks, et konarlikust toorainest tekiks selline kaunis ja hinnaline mineraal või kivike, on vaja seda lihvida. Seda on vaja pidevalt täiustada ja pidevalt selle igat külge mõõta ja üle vaadata ja veel lihvida.

Samamoodi toimib ka meie suhe oma kallimaga, oma sõpradega. Me tihtipeale tahame, et see oleks ideaalne ning me hakkame kompima piire, me hakkame lihvima seda. Loomulikult on tooraineid, mis kohe lihvimisel purunevad, kuid on neid, mis peavad vastu. Me tekitame tüli või mõtleme üle, sest me tahame, et kõik oleks ideaalne, me tahame, et kõik toimiks ja see tekitab paratamatut kartust ja paanikat, kuid tegelikult see teeb tugevaks.

Öeldakse, et iga algus on raske, aga just seepärast see ongi, et me püüame seda teemanti lihvida ja me ei taha seda puru teha, samuti ei taha ka, et sellest mitte midagi enam alles ei jääks. Teisisõnu, kui on mõni päev, kus tülid ja emotsioonid meid kätte saavad, siis ilmtingimata pole see paha, sest peale seda on jälle õhk selge ja me mõistame üksteist rohkem. Me saame aru, mida kumbki mõtleb ning sellega õpime üksteist tundma. Iga teemanti lihvimine algab raskusega, kuid mis on lõpptulemus? Täiuslikus mõõtmes väärt kivike. Ta on nii pisike, kuid ometi nii hinnaline!