Näiteks on metoodiline materjal juba tuttav Viiratsi lasteaed Rübliku jaoks, kus alustas peale Viljandimaa koolitust teine rühmameeskond. «Sel hetkel kui esimene rühm liitus, olid nad meie lasteaias kõige keerukam kooslus,» meenutab Viljandimaal asuva Viiratsi lasteaed Rübliku direktor Luive Rehand metoodika algusaegu, mil oli koos väga mitmekesine seltskond nii loomingulisi, matemaatikas andekaid, tugeva õiglustundega, väga liikuvaid kui ka aktiivseid lapsi. «Kõiki neid orkestrina kokku kõlama panna on suur töö, kuid täna, oma viimasel lasteaia aastal, on nad teotahteline, rõõmsameelne ja kokkuhoidev rühm,» on direktor õnnelik ning tõdeb, et oma osa on siin kindlasti ka karudel.
Rehandi sõnul on metoodika kasutamine lasteaedades kindlasti väga oluline mitmel põhjusel. «Teadupärast eestlased ei armasta eriti sõnades tundeid väljendada. Metoodika suunab aga tunnetest rääkima ja ka oma eksimusi tunnistama ning sõnastama,» avaldab Rehand lootust, et selle tulemusel kasvavad lastest avatumad ja oma tundeid julgelt väljendavad täiskasvanud.
Direktor ei salga, et metoodika rakendamine vajab palju pühendumust ja mugavustsoonist väljumist, kuid samas teab ta omast kogemusest öelda, et see aitab hoida ka õpetajate töömotivatsiooni ning suurendab omavahelist koostööd.
Läänemaal asuva Taebla lasteaia direktori Vilja Raamatu sõnul näeb ka tema juba praegu tulemusi. «Taebla lasteaias liitus programmiga esimene rühm kolm aastat tagasi. Selle rühma lapsed oskavad oma tunnete väljendamiseks sõnavara hästi kasutada ja avatumalt suhelda,» hindab Raamat laste arengut.