Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Tore meisterdamine koos lastega - peo hitt pinjata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ise tehtud pinjata.
Ise tehtud pinjata. Foto: Kristina Traks

Pinjataga (pinata) seostub mul üks eriline lapsepõlvemälestus. Minu isa, elupõline National Geograficu tellija, oli meile, lastele, tellinud selle ajakirja lasteversiooni. Nõuka-aja lastele erakordselt põnev lugemine imeliste värviliste piltidega laste põnevast elust välismaal.

Kord oli seal lugu Mehhiko traditsioonilise pinjata valmistamisest. Sisuliselt on pinjata suur kommipakk, mis riputatakse üles ja kui ta kurikaga katki lüüa, kukuvad kommid välja ja kõigil on lõbu laialt. See traditsioon on Mehhikost levinud paljudesse maadesse, kuid, tõsi, meil teatakse sellest vähe.

Tookord tegimegi selle koos isaga valmis. Sai teine veel hiigla suur ja võrdlemisi kole. Aga tore oli teda teha, komme mahtus sisse palju ja lõbu oli ka laialt.

Nüüd meisterdasin koos oma lastega nendele sünnipäevaks pinjatad ja jagan ka teiega õpetust, kuidas seda vahvat asja teha. Hoiatus – see on mitmepäevane meisterdamine, sellepärast tasub varuda aega ja kannatust!

Valmistamiseks läheb vaja: 

Õhupalli

Tapeediliimi

Laiemat pintslit

Ajalehti (mitte klantspaberist)

PVA liimi

Väikest kausikest (mina kasutasin magustoidukaussi), kuhu saaksid poolvalmis töö toetada

Krepp-paberit või muud meelepärast värvilist paberit

Kääre

Maalriteipi

Nööri

Komme pinjata täitmiseks

Tee nii:

• Puhu õhupall täis ja kinnita nii, et ta mingil juhul niipea tühjaks minema ei hakkaks. Pole vaja õhupalli viimse vindini täis puhuda, sest kui see poole töö ajal katki läheb, on pehmelt öeldes jama.

• Sega valmis tapeediliim, mina tegin selle hea paksu kisselli konsistentsiga.

• Lõika ajalehed ca 15 cm pikkustest ja 4-5 cm laiusteks ribadeks.

Artikli foto
Foto: Kristina Traks

• Säti tööpinnale paar vana ajalehte, sest ega pinjata tegemine pole just ülemäära puhas töö. 

• Pintselda ribad tapeediliimiga kokku ja hakka neid järjest õhupallile kleepima. Õhupall toeta kausikesse, siis ta püsib püsti ja on puhtam/mugavam kleepida.

Artikli foto
Foto: Kristina Traks

• Kleebi õhupallile 4-6 kihti ajalehti ning jäta pinjata nüüd kuivama. See võib võtta aega paar päeva.

• Pärast kuivamist peaks pinjata olema kõva ja tugev. Kui ta seda ei tundu, kraami kogu värk uuesti välja ja kleebi paika veel mõned kihid ajaleheribasid. Lase uuesti kuivada.

• Kui pinjata on kõvaks kuivanud, on käes kõige mõnusam hetk - kaunistamine. Looming! Puhas fun

Artikli foto
Foto: Kristina Traks

• Kõigepealt tuleb õhupall pinjata seest kätte saada. Võta õhupalli sabast kinni ja torka või lõika õhupallile auk sisse. Ära mingil juhul lase õhupallinartsu pinjata sisse kukkuda, sest seda sealt urgitseda on paras piin.

• Kui said õhupalli kätte, siis lõika samasse ka ava, kustkaudu saaksid pinjatat täita. Lõika see võimalikult väike, aga parajalt suur, et kommid ikka läbi mahuksid.

Artikli foto
Foto: Kristina Traks

• Nüüd kaunistamine. Mina kaunistasin pinjatad erivärviliste krepp-paberi ribadega. Alustasin nende kleepimist pinjata põhjalt (alt) ja liikusin aegamisi üles kuni täitmisauguni. Kleepimiseks kasuta PVA liimi, mida ürita panna võimalikult vähe. Kui pärast krepp-paberi kleepimist tundub pinjata lödi, lase tal kuivada seni, kuni ta on saavutanud endise tugevuse.

• Nüüd tee pinjata augu lähedale riputusnööri augud. Mina vooderdasin nööriaugu kohta pinjata seestpoolt veel paari kihi maalriteibiga, et nöör paremini püsiks. Aja aukudest sobiva pikkusega nöör läbi ja sõlmi kokku.

Artikli foto
Foto: Kristina Traks

• Täida pinjata võimalikult erinevamate kommidega. Kasuta ainult paberis komme, sest pinjata sees võib olla jääke tapeediliimist.

• Kõige lõpuks sulge kommiauk kas maalriteibi või kasvõi krepp-paberi nutsakaga.

Riputa pinjata peonaelaks üles ja olgu teil lõbus!

Ideid pinjatade kaunistamiseks leiab lõputult näiteks pinterestist.

Tagasi üles