/nginx/o/2014/10/10/3419461t1he057.jpg)
Meile kirjutas lugeja, kes on oma teismelist tütart jälgides hakanud juurdlema, mida võiksid noored neiud tahta.
Lugeja kirjutab: mida tüdrukud tahavad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On kevad ja mu varateismelise tütre hormoonid möllavad. Ta tahaks endale poiss-sõpra. Kui ma naljatades küsin, mis ta selle boyfriendiga peale hakkaks, ütleb ta siiralt: «Kallistaks.»
Nii lihtne see ongi. Selline on noore tüdruku unistus ja ma mäletan ise seda aega veel väga hästi. Ma igatsesin ka poiss-sõpra. Õigemini igatsesin ma romantikat. Teadmist, et ma meeldin kellelegi. Midagi õhulist ja lihtsat. Mis puutub lähedusse, siis jah, kallistus oleks vist olnud maksimum, muud ma selles vanuses ette ei kujutanudki.
Aga kõige rohkem soovisin ikkagi seda muinasjutulist teadmist, et kusagil on keegi. See suhe võis olla ka minu peas - olgu ta lihtsalt üldse olemas.
Mõeldes sellele kõigele kerkib mu silme ette meie tänane üleseksualiseeritud maailm. Teismeline tüdruk tahab tähelepanu, romantikat. Kuidas ta seda püüab? Mida saan mina emana talle õpetada? Kui kõik on nii väljakutsuv ja otseselt näkkuhüppav, siis kuidas teab noor tüdruk, mida teha, kui keegi talle meeldib? Kuidas üldse olla tähelepandav poiste silmis?
Kas jääb enam ruumi südame häälele või polegi seda olemas, sest tegelikult sulandume me kõik ümbritsevasse ja käitume nii nagu on norm. Märkamatult. Me oleme kõik oma ajastu lapsed.
Romantika mõttes... Oh, kuidas tahaksin tagasi sellesse ajastusse, kus olid öised jalutuskäigud külateel, varjatud pilgud ja ootamine, ootamine ning lootus. Igaüks arvab ilmselt, et tema noorus oli ilus.
On kevad ja loodan, et kõigi hinges jätkub ruumi lihtsale ja ilusale romantikale. Lilled, õhkamised, võib-olla väike kallistus. Näitame noortele, et romantika on elus! Ja selleks ei pea isegi armunud olema! Elu ise võib olla romatika. On ju kevad.