Üksikema kirjutab: vajan meest vaid siis, kui on tarvis midagi parandada

Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Meile kirjutas soomlanna Anu, kelle kirjutisi Eesti ja eestlaste teemal oleme varemgi avaldanud. Sel korral kirjutab Anu sellest, kuidas elavad üksikvanemad Soomes.

Kui ma käisin oma pojaga saates «Emade sõda», tutvustati mind järgnevalt: «Anu ei võta üksikvanemaks olemist kui kaotust, vaid kui võitu, kuna tal pole enam n-ö suurt last, kelle eest ta peab hoolitsema.» «Suure lapse» all mõtlesin ma partnerit. Ilma meheta saan sada protsenti pühenduda oma pojale ja tema vajadustele. Saates ütlesin ka seda: «Üksikvanemaks olemine on täpselt selline, milliseks sa ise selle teed; minu jaoks on see hea võimalus, et minna elus nii kaugele, kui ise soovin.»

Saates «Emade sõda» uuriti minult ka seda, kas ma vajaksin oma ellu meest. «Ainult siis, kui auto läheb katki või kui on vaja midagi parandada,» vastasin ausalt. Soome mehed on sõpradena väga toredad, paljud neist on ka väga usaldusväärsed ja nendega on võimalik paljudel teemadel rääkida, kuid neil pole mehelikku sarmi. Minu jaoks on Soome mees liiga nõrk, et ma saaksin temast kui abikaasast mõelda. Olen veendunud, et üksikvanemaks olemiseks on vaja häid suhteid luua ja neid ka hinnata, kuid partnerit ei pea meeleheitlikult otsima.

Üksikvanemana Soomes elades on äärmiselt oluline, et inimene suudaks oma suu lahti teha ja abi paluda. Kui sa oskad seda teha, leiad oma ellu palju toredaid inimesi ja võimalusi. Mina oskan abi paluda. Üks näide: ühel hommikul viisin poja lasteaeda ja hakkasin tööle minema, kuid mu auto ei käivitunud. Samal ajal lahkusid lasteaiast kaks isa, üks soomlane ja teine eestlane. Ma ei pidanud kaua mõtlema, kumma poole abi saamiseks pöörduda. Eestlasest isa nägi väga asjalik välja ja selgus, et ta on erialalt automehaanik. Tuli välja, et see mees elab minu kõrvalmajas ja ma sain tema ning ta naisega headeks sõpradeks. Meie lapsed käivad ühes lasteaias ja nende poeg õpetab minu pojale eesti keelt. Need vanemad pole sugugi tüüpiliste ülipüüdlike Soome vanemate moodi, kes muretsevad iga pisiasja pärast.

Karm tõde on see, et Soomes ei võeta üksikvanemaid tõsiselt, kui nad ei tee tööd ega hoolitse oma elu eest. Mina olen alati kõvasti tööd teinud, seega mind võetakse tõsiselt. Soomlased ei hinda eriti neid, kes lihtsalt istuvad kodus. Soomes on naistel väga vastutusrikas ülesanne, kuna soomlannad peavad vahel võtma ka meherolli – hoolitsema pere eest, langetama raskeid otsuseid jne.