Naine kirjutab: tutvusin Tinderis oma hingesugulasega ja kuus nädalat hiljem olime abielus

Foto: SCANPIX

Üks noor naine kirjutab YourTangos sellest, kuidas ta leidis tutvumisrakenduse Tinder abil oma hingesugulase ja kõigest kuus nädala kestnud tutvuse tulemusel otsustasid noored abielluda.

Hakkasime Elliotiga Tinderis rääkima 12. veebruaril. 18 tundi hiljem saime esimest korda kokku. Kuus nädalat pärast meie esimest kohtumist me abiellusime. Te lugesite õigesti: ma abiellusin mehega, kellega ma olin kõigest kuue nädala eest Tinderi vahendusel tutvunud.

Teistele võib tunduda, et ma olen hull, kuid ma ise olen veendunud, et tegin õige otsuse. Ma olen kindel, et me oleme hingesugulased, kuigi see on asi, millesse ma enne temaga kohtumist üldse ei uskunud. Ma pole rumal ega arva, et meie suhe saab alati olema kerge, aga ma ei saaks olla õnnelikum ja sama võin öelda ka meie perede kohta.

Tinder on tõhus abimees

Olin just lõpetanud pika suhte. Kui aus olla, olin üsna kibestunud ja arvasin, et kohtingule ma küll enam ei lähe, rääkimata sellest, et peaksin kunagi abielluma.

Täpselt 18 tundi suutsin olla tutvumislehe OKCupid kasutaja, mille tulemuseks oli see, et mind pandi paari umbes 500 hirmutava mehega; ühega neist käisin ka väljas ja ta üritas mind baari ees riidest lahti võtta. See oli kohutav kogemus.

Ühel veebruarikuu hommikul mõtlesin pikalt sellele, et ega mina endale normaalset meest ei leia. Kui, siis ainult lühikeseks ajaks. Ärge arvake, et ma olen pirtsakas või valiv; ma olen palju realistlikuma maailmavaatega kui teised minuvanused. Ma olen paberitega insener ja oskan hinnata inimesi, kes on praktilise ellusuhtumisega. Ma armastan rasket muusikat ja kohati meeldivad mulle sellised omapärased metal-bändid. Tervis on minu jaoks väga tähtis. Muide, ma tegelen ka nõiakunstiga ja kogun veidraid esemeid. Seega võib öelda, et ma olen üsna omapärane naine ja ega ma vist «normaalsemaks» muutu.

Otsustasin, et ma ei pea ju tõsist suhet looma, vaid võiks leida kellegi, kellega aeg-ajalt väljas käia. Tõmbasin oma telefoni Tinderi ja kirjutasin enda tutvustusse, et otsin kedagi, kes «teeks mulle korra nädalas viinakokteili välja».

Paar tundi hiljem vaatasin Tinderis ringi ja leidsin pikkade blondide juustega noormehe, kes oli ühe metal-bändi kitarrist. Me hakkasime suhtlema ja asjad muutusid imelikuks.

Imelikuks? Me rääkisime umbes neli tundi ja kiirelt sai selgeks, et meil on väga palju ühist nii muusikamaitse, elustiili, eelistuste jm osas. Ja meie vahel oli keemia! See oli täiesti uskumatu.

Elliot vastas kõigest kahele minu poolt seatud nõudmisele. Ta pole eriti pikk ja ma ei saa öelda, et ta oleks väga haritud; ta on sama kohmakas kui mina. Kuid ta on veider, armas, nägus ja väga hea kitarrist. Ma usun tema andekusse ja ma usun, et ta on minu hingesugulane. Rohkemat polegi mul vaja.

18 tundi hiljem tegin pikema lõunapausi ja sõitsin linna teise ossa. Ma olin üsna lähedal meie kohtumispaigale, kui hakkasin mõtlema, et ma käitun väga rumalalt. Väljusin värisedes autost ja langesin selle mehe käte vahele, kes oli päriselus veelgi ilusam kui Tinderi fotodel. Tundsin, et olen teda aastaid taga otsinud ja lõpuks jõudnud n-ö turvalisse paika.

Me mõlemad tajusime, et midagi veidrat on toimumas. Paljude inimeste vahel tekib keemia, kuid see oli midagi sootuks teistsugust. Me jätkasime rääkimist ja teeme seda siiamaani. Me oleme veetnud vaid üksikud ööd lahus ja võime lausa päevadeks unustada end teineteisega rääkima.

Miks abielluda?

Elliot ja mina pole põhimõtteliselt ühelgi teemal veel tõsiselt tülli läinud. Me oleme väikeste asjade üle vaielnud. Kui olime kaks nädalat tuttavad olnud, käisin tema bändi kontserdil, kus paljud kommenteerisid, et me oleme koos väga armsad.

Meie koosveedetud ajal on olnud väga üksluiseid külgi (käime väljas jalutamas ja kohvikus teed joomas), aga ka väga omapäraseid külgi. Ma poleks kunagi uskunud, et suudan kellegagi 24 tundi voodis veeta, kuid temaga on seda juhtunud. Olen siiani arvanud, et sellised asjad juhtuvad vaid filmides ja ma olen pidanud end naiseks, kes vajab oma isiklikku ruumi. Aga nüüd ma tean, et kahe inimese vahel võib olla nii tugev keemia, et te eksite teineteise silmadesse ja hilinete mõlemad tööle. See on võimalik.

Kui olime kuu aega tuttavad olnud, sõidutas Elliot mind oma perega tutvuma. Leidsime tema emaga kiiresti ühise jututeema, kuna me mõlemad hindame vintage-rõivaid ja kunsti. Ma tundsin kohe, et oleksin nagu koju jõudnud.

Koju sõites palus Elliot mu kätt. Minu reaktsioon oli väga lapsik: ma katsin oma suu kätega ja suutsin vaid korduvalt «ei» öelda. Samal õhtul läksime kontserdile, kus ta palus uuesti mu kätt. Ma nõustusin. Nädal hiljem otsustasime salaja abielluda ja hoida meie abielu vähemalt paar kuud teiste eest saladuses.

Teavitasime asjast oma vanemaid, kes polnud sugugi šokeeritud. Minu ema küsis uudise peale: «Miks teil nii kaua aega kulus?» Meie pulm oli väga omapärane, pulmatõotustest tuli välja, kuidas meile mõlemale meeldib surnuaedades jalutada ja metal-kontsertidel käia.

Pulmaöö juurde kuulus palju maitsvat toitu, hea muusika ja linna peotänavate külastamine pulmariietes. Kell 6 hommikul sõime kohvikus vahvleid ja umbes kella 9 paiku langesime voodisse magama. Meie salajane abielu sai kesta täpselt 28 tundi kuni me avaldasime uudise Facebookis.

Kas me oleme segased?

Ma ei väida, et on lihtne abielluda inimesega, keda sa vaid kuus nädalat oled tundnud. See pole lihtne. Sõbrad on väljendanud oma muret meie pärast, nende kommentaarid on kohati olnud ebamugavad ja otsekohesed.

«Täiskasvanute» asjadega tegelemine – kolimine, laenud, perekonnanime muutmine – on olnud keeruline. Samas on Elliot mulle öelnud, et ta teadis kohe, et soovib kogu oma ülejäänud elu minuga veeta ja mina tunnen sama.

Ma tean statistikat abielulahutuste kohta. Ma olen olnud pikkades ja läbikukkunud suhetes ning ma tean hästi, et pärast lahkuminekut on kulukas, raske ja valus kolida välja kodust, mille olete koos üles ehitanud.

Kuigi me pole Elliotiga kunagi tülitsenud, tean ma hästi, et seda võib tulevikus juhtuda. Ent ma olen lootusrikas ja mulle tundub, et pole mingit põhjust, miks ma ei peaks olema. Hoolimata sellest, mida paljud arvavad, usun mina, et ma olen sündinud armastama seda meest ja tema muusikat ning minus peituv kontrollifriik õpib lõpuks ometi vooluga kaasa minema.