Veganlus pole pelgalt taimetoitlus

Foto: SCANPIX

Sageli pannakse siinmail võrdusmärk veganismi ning taimetoitluse vahele. Kuid lisaks taimsele toidule tähendab veganism ka elustiili, mis hõlmab endas pea kõigest loomsega seonduvast loobumist - loeb ka see, mida seljas kanda, millega hambaid ja pesu pesta ning palju muudki, kirjutab vegan Loore Emilie Raav portaalis bioneer.ee.

Esimene asi, millega Eestis taimetoitlasena hakkama tuleb saada, on eelarvamus taimetoitlasest kui jänesest, kes ainult toorest salatit või porgandit sööb. Tegelikult tekib taimetoitlaseks hakates juurde palju teadmisi uutest toiduainetest, toitudest ja köökidest, mis on muidu eestlase toidulaual pigem haruldased.

Hoopis mitmekesisem menüü

Näiteks ei olnud mina varem tuttav ei läätsede ega kikerhernestega. Menüü on muutunud palju mitmekesisemaks ning rahvusvahelisemaks. Samas olen enda jaoks avastanud ka hommikused pudrud, mis varasema elu jooksul teab mis isutekitajad ei ole olnud. Praegu söön hommikust odrajahu- või kaerahelbeputru isuga. Isu putrude järgi tekkis iseenesest just koos veganismiga, nagu organismi loomulik vajadus millegi tervislikuma järele.

Tundub paratamatu, et taimetoitlus toob endaga kaasa tervislikuma toitumise ja rohkem tasakaalustatud menüü, kui enamikel inimestel muidu tavaks. Saiakesed ning friikartul võivad küll taimsed olla, kuid kindlasti mitte selline taimetoitlus, mis kuidagi propageerimist vääriks.

Muidugi tuleb alati läbi mõelda, mida ja kas süüa, mis mida sisaldab ning kust milliseid vitamiine ja mineraalained saab. Siinjuures ei soovita mina liialt üle mõelda. Mingisugused teadmised on aga kindlasti vajalikud ning aja jooksul muutuvad need ka elementaarseks - võtmesõnaks on aga mitmekesisus.

Olen ise rohkem katse-eksituse meetodil süüa tegev inimene, retsepte suurt järgida ei suuda. Samas on igasuguste retseptide jagamine ja otsimine vegan-elustiili juures osati paratamatu. Nii võib leida ideid ja mõtteid, mille peale ise ei ole tulnud. On ka inimesi, kes aina uusi retsepte otsivad ja siis igat grammi mõõtes toidu valmis teevad... Ja eks teatud nurga alt on veganism kindlasti lausa gurmaanlus.

Kodune toiduvalmistamine on Eesti veganismis parajalt olulisel kohal, sest paljusid mujal levinud toitusid meie poodidest lihtsalt ei leia. Välja sööma minnes on veganil enam-vähem teada, kuhu on üldse mõtet suunduda. Veganitele sobivaid söögikohti meie suuremates linnades leidub. Ka meie kaupluste vegan-tootevalik laieneb iga päev.

Müüte veganismist jätkub - siinjuures pean oluliseks mainida, et saiad ja pastatooted ei ole valdavalt mitte kunagi tehtud näiteks munast. Nii ollakse tihti jahmunult üllatunud, nähes veganit  saia söömas või ostmas. Imestatakse, kuidas vegan üldse suudab poes käia või sealt midagi üles leida, aga siin tulevad mängu lihtsalt ostmisharjumused.

Mitte ainult toit

Tegelikult on vegan-elustiili kriteeriumid natuke keerulisemad kui ainult taimne toit. Palju leidub meie poelettidel näiteks tooteid, mis on seotud loomkatsetega ja seetõttu ka veganite jaoks vastunäidustatud. Loomkatsed puudutavad hämmastaval kombel pea kõike alates kosmeetikast, lõpetades söögikraami ja kas või jäätise ning puljongikuubikutega.

Suur hulk väga erinevaid tooteid kuulub sageli ühe suurkorporatsiooni alla, mis lihtsalt toodab erinevaid brände. Ja paljude nende rahvusvaheliste suurfirmade tagatoad on otseses mõttes täis loomkatselaboreid. Nii näiteks saab Uniliveri tootevalik alguse pesupulbrist ja šampoonidest ning lõpeb ketšupi ja teega. Ära võiks märkida veel sellised korporatsioonid, nagu Procter & Gamble,  Johnson & Johnson, L'Oreal, S.C. Johnson.

Samuti ei kanna paljud veganid naturaalset ega ka karusnahka. Erilised süüdistused keemialembuses just nimelt veganite või loomaõiguslaste suunal on aga jaburad - arvestades, et keskmisel inimesel on kapis kas sama palju või isegi rohkem sünteetikat. Võimalusel eelistan muidugi puuvilla, linast jmt ning püüan igasugusest plastist võimalusel eemale hoida.

Vegan-elustiili seostatakse ka väiksema ökoloogilise jalajäljega, mis on ka tõsi - maailmapanga teadlaste andmetel on loomatööstuse osakaal kasvuhoonegaaside tekkes lausa üle 50 protsendi. Eiramatu põhjus metsade vähenemisel on vajadus põldude järele, et kasvatada seal sööta just nimelt loomadele, selle asemel, et kasutada põllumaid toidu tootmiseks otse inimestele.

Üldiselt ei tähenda veganism kui elustiil mitte loobumist, vaid rahulolu ja heameelt enda jaoks ning teiste heaolu nimel tehtud õiglastest valikutest. See on tõdemus, et sa teed endast sõltuva selleks, et vähendada kannatusi meie maailmas - see on osa minu enda sisemisest harmooniast.