Edukad naised jagavad nõu, kuidas palgatõusu küsida

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amirah Kassem.
Amirah Kassem. Foto: BFA/Ben Rosser/BFAnyc/Sipa USA

Elle.com uuris tuntud naistelt, milliseid nõuandeid jagaksid nad neile, kes soovivad palka juurde küsida, aga ei tea, kuidas seda teha.

Mänguasjafirma Goldieblox asutaja Debbie Sterling: «Ma olen minevikus palgatõusu küsinud ja kuigi see võib olla hirmutav ettevõtmine, sain ma selles osas häid näpunäiteid. Rääkisin sel teemal oma kolleegiga ja tema ütles, et rahast rääkimine ei peaks tegelikult üldse nii palju ebamugavust tekitama. Raha on elu osa ja seda päris suurel määral. Mida rohkem me temaga rahast rääkisime, seda vähem tajusin ebamugavust. Ta julgustas mind leidma näiteid sellest, kui head tööd ma selles ettevõttes tegin. Raske on iseendast rääkida, aga kui sul on ette näidata meilid või märkmed, mis su tööd kiidavad, siis on lihtsam oma väärtust tõestada.»

Moelooja Diane von Furstenberg: «Tea oma väärtust, ole enesekindel ja tegutse!»

Diane von Furstenberg
Diane von Furstenberg Foto: BFA/Billy Farrell/BFAnyc/Sipa USA

Amirah Kassem, eduka pagariäri Flour Shop asutaja: «Ma usun, et tuleb ennast väärtuslikuks teha. Tuleb olla inimene, kelle puhul teised mõtleksid: kui ta ei töötaks selles kontoris, kas töö toimiks sama sujuvalt? Enda puhul ma tahan, et selle küsimuse vastus oleks eitav. Ma olen alati üritanud endast maksimumi anda, hoolimata sellest, kus ja kelle heaks ma töötan. Kui see tunne peaks kaduma, tuleks otsida uus töökoht... Kui teed tööd firmas, kus sa tunned, et saad end väljendada ja endast parima anda, siis selle stsenaariumi järgi on sul alati võimalus palka juurde küsida, alati kõrgemale püüelda või luua enda jaoks koht, kui sobivat veel pole. Hetkel olen firmaomanik, aga ma tahan alati rohkemat. Oluline on luua pisiasju, mis motiveeriksid ja sunniksid sind edasi liikuma.»

Koomik Issa Rae: «Vabakutselise videotoimetajana pidin sageli oma hinna paika panema; alguses oli seda keeruline teha, kuna ma ausalt ei teadnud, kui palju ma võin väärt olla. Lisaks sellele oli mu töötahe nii suur, et ma oleks olnud valmis ka minimaalse palgaga töötama. Ajapikku muutusin oma töö osas enesekindlamaks ja hakkasin üha kõrgemat hinda küsima. Vahel, kui ütlesin kõrgema hinna, hakkasin ise kahtlema ja juhtus sedagi, et ma ei saanud tööd. Mõnikord pidin siiski kliente pikalt veenma, et olen seda raha ka väärt.»

Ajakirja Lucky asutaja Kim France: «Esimene kord, kui küsisin ametikõrgendust, oli siis, kui tahtsin toimetaja assistendist saada toimetajaks. See ei õnnestunud. Hiljem, kui olin teisel ametikohal, sain parema tööpakkumisega ja sellega koos ka palgatõusu.»

Kim France
Kim France Foto: DON HOGAN CHARLES/NYT

Jodie Patterson, iluettevõtja ja PR-ettevõtte juht: «Olen pikka aega iseseisvalt töötanud, seega ametikõrgendus ja palgatõus ei kuulu minu töö juurde. Aga kui ma töötasin teiste alluvuses, nägin iseennast kui õppijat. Ma ei mõelnud kunagi, et töötan ühes või teises ettevõttes väga pikka aega. Töötamise ajal tegin aastapikkuseid plaane ja üritasin töölepinguid sõlmida vastavalt sellele, mida ma järgneva aasta jooksul tahtsin saavutada. Kuna ma proovisin mitut erinevat valdkonda, üritasin õppida neid asju, milles ma polnud kuigi osav. Ma ei kaubelnud tööandjaga ega küsinud enamat. Ma üritasin teha hästi seda tööd, mis oli mulle antud. Kui ma tundsin, et töö hakkab end ammendama, vahetasin ma töökohta ja õppisin jälle midagi uut juurde. Minu eesmärgid polnud sel hetkel seotud rahaga. Ma tahtsin õppida ja areneda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles