Kui Eesti blogijatest, kes uuringus osalesid, olid 67 protsenti naised, siis Soomes moodustasid naised valimist 77 protsenti.
Eesti blogijad kirjutavad üldiselt eesti keeles, kuid leidub neidki, kes kirjutavad paralleelselt eesti ja inglise keeles. Venekeelsed blogid jäid sel korral kaardistamata, kuna Rootsi sõnul pole Eestis väga palju kohalikule turule suunatud venekeelseid blogisid. «Kui blogitakse, siis pigem Venemaa suunaga või inglise keeles,» selgitas ta.
Kui Soomes teenib 71 protsenti blogijatest oma blogiga ka raha, siis Eestis teenib raha 12 protsenti blogijatest. Raha pole ainus koostööviis, kuna blogijatele pakutakse näiteks ka reise, neid kutsutakse erinevatele üritustele, toidublogijad on toidukohtadesse degusteerima oodatud või saadetakse blogijatele proovimiseks uusi tooteid. Kõiki nimetatud asju võib samamoodi pidada kasuks.
JLP hinnangul oli üks tähtsamaid asju, mis uuringust välja tuli, see, et ettevõtted pöörduvad blogijate poole harva (vaid 38 protsendi blogijate poole on koostööettepanekutega pöördutud; Soomes oli see näitaja 94 protsenti. Need, kelle poole pöördutakse, ütlevad, et seda juhtub pigem harva, aga samas blogijate suhtumine koostöösse on väga positiivne (61 protsenti vastanutest ütles, et see on väga positiivne ja kontakti võiks isegi rohkem olla). Kui arvesse võtta, et blogid on muutumas aina professionaalsemaks infokanaliks, on blogid hetkel Eestis küllalt kasutamata potentsiaaliga.
Populaarseimad teemad: toit, mood ja ilu
Toidublogid moodustasid Eesti valimist 18 protsenti. Toidublogisid peavad eelkõige naised, kuid toidublogijate seas olid ka üksikud mehed. Toidublogijad on keskmiselt 31-aastased, kes kirjutavad eelkõige enda rõõmuks ja kogemuste jagamiseks. Toidublogijate hulgas oli üllataval kombel kõige enam neid, kes soovivad oma blogiga maailma paremaks muuta.