Kaheksa nippi vanemale, kelle laps ei suuda keskenduda

Foto: SCANPIX

Keskendumisraskustega lapse vanemal on väga raske kõrvalt vaadata, kuidas laps koolitükkidega vaeva näeb. Kui enamik lapsi nühib koolipinki selleks, et tulevikus edukas olla, siis tähelepanuraskustega lapse puhul on sellist tulevikku raske ette kujutada.

Kuigi lapsel on raske, on see mõnikord raskemgi vanematele ja õpetajatele, kirjutab Psychology Today. Paraku teeb täiskasvanute liiga järsk reaktsioon olukorra hullemaks ja selle tagajärjel võib olla lapsel veelgi raskem keskenduda.

Keskendumisraskuste põhjuseid võib olla mitmeid:

• tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire,
• ärevus,
• depressioon,
• suured elumuutused (lahutus, kolimine),
• õpiraskused,
• andekusest tingitud igavus.

Sageli häbistatakse ja ähvardatakse last sellega, et kui ta ei suuda tähele panna ja keskenduda, võib ta istuma jääda. Sellest poel aga mingit kasu, sest nii tunneb laps vaid häbi ja arvab, et ta pole midagi väärt. Kiitmine ja pingutuse tunnustamine on märksa edukam strateegia.

Kui soovid oma lapse tähelepanu hajuvust kontrollida, pead esmalt suutma iseennast talitseda ja reageerima rahulikult ning süsteemselt. Siin on kaheksa nippi kõigile, kel tuleb lapse tähelepanu juhtida kas kodus või klassis.

Ole tähelepanelik. Pea meeles, et tähelepanuraskustega laps võib tunda end väärtusetult.

Väldi karjumist. Hääle tõstmine vaid varjutab lapse mõtlemist ja hajutab veelgi tema tähelepanuvõimet.

Ole rahulik ja kindel, aga mitte liiga jäik. Ära mine endast välja ja väljenda oma soove väga selgelt. Ära käsuta!

Suhtle aktiivselt oma lapse õpetajatega. Tähelepanuraskustega lapsed tõmbuvad raskuste esinedes endasse. Kui oled lapse õpetamises aktiivne osaline ja pead õpetajatega ühendust, on sellist «uppumist» lihtne ära hoida.

Suuremate ülesannete puhul aita oma last, et ta jaotaks need väiksemateks osadeks. Nii on tal lihtsam hakkama saada töödega, mis tunduvad käivat üle jõu. Väiksemateks osadeks jaotatud töö puhul on lapsel lihtsam motivatsiooni hoida. Väikesed edusammud on igal juhul paremad kui üks suur läbikukkumine.

Õppige kasutama kontrollnimekirju. Lapsel võiks tekkida harjumus kohustusi kirja panna, et ta saaks neid järgemööda maha tõmmata. See on väga julgustav ja näitab, et ta saab oma kohustustega hakkama.

Aita, aga ära tee tema eest tööd ära. Laps on muidugi rõõmus, kui ta ei pea kogu tööd ise ära tegema, aga tema arengu puhul pole sellest ju mingit kasu.

Kasvata lapse enesehinnangut. Kuna tähelepanuhäirega lapsel on raske, võib ta tunda, et on võrreldes oma eakaaslastega kuidagi kehvem ja pidevalt pahandustes. Kinnita oma lapsele, et armastad teda ja usud temasse.

Kuna keskendumisraskustega laps on sagedasti negatiivsuse keskel, hakkab ta juba eeldama, et ei saa hakkama. Võid ju loota, et ta kasvab sellest välja ja õpib aja jooksul paremini keskenduma, kuid see ei pruugi nii minna. Mõni laps õpib tõepoolest paremini keskenduma ja kohanema, kuid on lapsi, kelle jaoks see ei muutugi kergemaks. Kõige praemini saavad hakkama lapsed, kel on toetavad vanemad, kes suhtlevad aktiivselt kooliga ja ei jäta last üksi.