Kevade organ on maks

Sääsed ei salli piparmünti. Foto: SCANPIX

Hiina meditsiini järgi on igal aastaajal energia aktiivne mingis kindlas organis. Kevadel on selleks organiks maks, mille üheks tähtsamaks ülesandeks on kehas qi ehk eluenergia liikumas hoidmine, kirjutab Rene Bürkland ajakirjas Sensa.

Kui loodus kevadel ärkab, peab maksa energia samamoodi liikuma hakkama ja kogu organismi üles äratama. Selleks on oluline, et ta oleks piisavalt tugev ja liiguks ilma takistusteta. Kui maksa energia mingil põhjusel seisma jääb, hakkab organism sellest mitmesuguste sümptomitega märku andma.

Igal organil on oma vaimne aspekt, mille eest ta vastutab. Maksa vaimne aspekt hun on seotud unistamise, tulevikku vaatamise ja eesmärkide seadmisega elus. Hun tähendab eesti keeles eeterlikku hinge või vaimu. Kui hun on normaalses seisus, suudame me püstitada endale reaalselt saavutatavaid eesmärke, unistada ja mõttes tulevikku rännata. Kui maksa energia kinni jääb, muutub hun nõrgaks. Selle tagajärjeks on depressioon – inimesel kaob ära see, mille nimel elada. Depressioonis inimesel puuduvad unistused, ta ei leia oma elul mõtet ega näe, kuhu poole liikuda. Teine äärmus on see, kui hun muutub liiga aktiivseks: ideid, mõtteid ja plaane tuleb kogu aeg peale, kuid neid on raske realiseerida ning tekib pidev rahutus.

Kehakudedest vastutab maks lihaste ja kõõluste eest – toetab ja toidab neid. Kui maksa energia on tugev ja liigub vabalt, siis on sidemed ja kõõlused elastsed, inimene paindub ning liigub sujuvalt. Maksa energia seiskumine toob lihastes kaasa spasmid, krambid, tõmblused ja tikid ehk väikesed lihastõmblused. Need on kergesti märgatavad näiteks suu- või silmanurgas, kui maksaga seotud emotsioone on liiga palju. Maksaga seotud emotsioonid on ärritumine, vihastumine, frustratsioon ja raev. Selliste emotsioonide liigne esinemine võib ühel hetkel maksaenergia seisma panna või tekitada ülearuse maksakuumuse.

Maksa qi peapiirkonnas

Maksaenergia liigub igas suunas ja ta peab tõusma ka üles – pähe, et anda ajule energiat, panna kõik liikuma. Kui maksakuumust liigub üles liiga palju, põhjustab see peavalu, eriti lagipea-, pealae- ja oimupiirkonnas. Maksa energia seiskumine võib väljenduda ka  silmadetaguse valu, pearingluse, unetuse ja tinnitusena (vilinad ja kohinad kõrvades).

Silmad saavad maksa yin’ist ja maksa verest niisutust, tuge ja toitu. Selle vähesus tekitab silmade kuivuse, valulikkuse, sügelemise ja punetuse. Kui lisaks yin’i vähesusele on ka kuumust palju, võivad lõhkeda silmaveresooned ja silmad muutuda punaseks. Maksa energia puudulikkusega võivad kaasneda mitmesugused nägemishäired, näiteks kanapimedus. Võib esineda ka silmade udusust ja virvendust – hiinlased ütlevad selle kohta, nagu lumehelbed oleksid silmade ees.

Maks vastutab ka neelu- ja kõripiirkonna eest. Oma energiaga aitab ta kilpnäärmel korralikult funktsioneerida ja teatud määral meil oma emotsioone väljendada. Sageli väljendub maksa energia seiskumine selles piirkonnas nn ploomikivi sümptomina – inimene tunneb justkui mingit tükki või ploomikivi kurgus, kuigi seal tegelikult midagi pole.

Väga hea taim, mis esiteks aitab maksa energia liikuma panna ja teiseks jahutab maksa qi liigset kuumust, on piparmünt. Piparmünt mõjub spetsiifiliselt kahes piirkonnas: silmades ja neelupiirkonnas. Teine sarnase toimega taim on krüsanteem – aedkrüsanteemi õied leevendavad maksakuumust. Krüsanteem aitab ka silmapõletike ja kurgu kuumasümptomite korral. Inimestele, kes on kergesti ärrituvad, rahutud ja unetud, on krüsanteemiõietee väga kasulik. Piparmünt ja aedkrüsanteem sobivad hästi nii silmade, kõrvade kui ka neelu- ja kõripiirkonnas esinevate probleemide puhul.