Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kõige hullemad lood sellest, kuidas mehed on petmisega vahele jäänud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Armastus teeb inimesed eriti haavatavaks. Usalduse reetmisest ja petmisest teada saamine on igal juhul ränk, aga mõnel juhul võib see olla üle ootuste hull. 

Sagedasti avastatakse partneri truudusetus juhuslikult, kui silma jääb kahtlane kiri või sõnum võõralt. Jezebel.com kogus aga naistelt sääraseid lugusid, kus petmine tuli avalikuks eriti pöörasel moel. Siin on mõned kurvad lood elust enesest.

  • Avastasin oma mehe sel nädalavahetusel mind petmast kõige lapsikumal moel maailmas. Ma ei olnud teda laupäeva lõunast saati näinud ja pugesin pühapäeva hommikul voodisse tema kaissu, avastades möödunud ööst ühe erilise kleepuva suveniiri. Mees küsis mult pohmeluseuimas: «Kallis, kas sa vahetaksid voodipesu ära?» Küünitasin jalutsisse, et esmalt fliistekk pealt ära tõmmata ja puudutasin LAHTIST KASUTATUD KONDOOMI. Igaks juhuks kinnitan, et see ei olnud minu oma. Ilmselgelt tegin seda, mida iga terve mõistusega noor naine teeks ja läksin täielikult endast välja. Kuigi ma pean seda tema kaotuseks, et ta on 31-aastane joodikust luuser, siis sellele vaatamata on mul kõike seda raske mõista. Kes teab, mida kõike ta veel minu eest varjas, kui hilisõhtutel tööl käis? Voodilinade vahel vedeleva kondoomi põhjendamiseks pakkus ta vähemalt kolm erinevat naeruväärset versiooni ja lubas, et «on edaspidi parem». Kõik need vabandused olid arulagedad. Ma puudutasin seda kondoomi. Ma puudutasin seda!
  • Olin just saanud teise lapse, esimene oli 14 kuud vana. Maadlesin samal ajal ka teiste probleemidega, mis olid seotud kahe raseduse ja keisrilõikega kahe aasta jooksul. Minu toonane partner teatas, et tal on raskusi meie kodulinnas töö leidmisega ja ainsaks võimaluseks tööd leida pidas ta pealinna minekut. Ta pidi ööbima seal ühe meie sõbra pubis ja lubas, et ei jää kauaks. Nii ta läks. Töö leidmine osutus raskemaks, kui ta arvas, aga ta pidas õigeks ootama jääda. Nädalatest said kuud ja enam ta koju ei helistanud. Raha ei olnud ja ilmselgelt oli mul üksi kahe väikese lapsega väga raske. Ühel päeval sai mu kannatus otsa ja helistasin pubisse, kus mu mees peatus. Palusin mulle tundmatul töötajal mu mees kutsuda. «Jaa, Beth, ma kohe kutsun ta,» vastas töötaja. Minu nimi ei ole Beth. Mees ei tulnudki kunagi koju.
  • Hakkasin käima oma kauaaegse meessõbraga, kellega olin varemgi paar korda suudelnud. Ühel hetkel sai meist paar ja sest peale olime lahutamatud. Ta ütles mulle üsna ruttu, et armastab mind. Kogu meie suhe oli väga intensiivne. Kuulsin meie ühistelt sõpradelt kuulujutte, et mu mees kohtub ka teiste naistega. Suuremat muret tundmata pärisin mehelt selle kohta aru, aga ei põdenud eriti, sest ta oli mind varem väga palju toetanud, kui mu eelmises suhtes mees mind korduvalt pettis. Ta teadis, kui tundlik ma petmise suhtes olen ja ma siiralt kahtlesin, et ta võiks mulle sama teha. Mees keeras ära - tormas toast välja ja kui tagasi tuli, siis ütles, et on südamest solvunud, et ma võiksin temast midagi sellist arvata pärast seda, kui ta nägi, mida ma eelmises suhtes üle elasin ja kuidas ta mind tingimusteta aastaid toetas. Ta heitis ette, et ma üldse midagi sellist küsida võin. Tundsin end kohutavalt halvasti ja jätsin selle teema. Mõni nädal hiljem, kui õppisin järgmisel päeval toimuvaks suureks eksamiks, kirjutas mulle Facebooki üks tüdruk, kes pidi kuulujuttude järgi mu mehega kohtuma. See tüdruk olevat kuulnud, et mees käib minuga, aga tema küsimuste peale salgas mees kõike ja väitis, et me pole koos. Kuna tüdruk ei uskunud meest, siis võttis minuga ühendust. Ta vabandas südamest ja ütles, et ei teadnud, et on armukese rollis. Tundsin, kuidas mu veri läheb keema. Helistasin aru pärimiseks mehele, aga ta pani kõne valjuhääldile. Et saaks koos oma sõpradega minu üle naerda? Kas ta tahtis mind oma sõprade ees mõnitada, et ma olin nii loll ja ei teadnud, mis toimub? Ma ei tea, raske oli aru saada kõigest, mis nad rääkisid, aga see kõik oli eriti vastik. Tundsin end väikese, lolli ja kurvana. Olin nii endast väljas, et kukkusin eksamil läbi. Me pidime kokku saama, sest ta tahtis vabandada, aga ta ei ilmunudki kohale. Lõpuks jättis ta mulle sünnipäevaks paar purjuspäi tehtud häälsõnumit ja siis saatis mulle ühe eriti halvasti kirjutatud enesekeskse kirja, milles lahkas oma tundeid kogu selle kogemuse suhtes. Selle sama kirja lõpus oli veel märge, et ma selle talle tagasi saadaksin, sest: «See oli hea kirjanäidis ja mu ainus koopia». Tolle tüdrukuga sain headeks sõpradeks. Ta on lahe.
  • Umbes seitse aastat tagasi diagnoositi mul munasarjavähk. Mul vedas, sest operatsiooniga õnnestus kasvaja eemaldada, aga ravi oli väga raske. Mul oli lõpmata halb olla. Üks mu vana sõbranna jäi tööst ilma ja kuna ta oli medõde, kutsusin ta enda juurde elama. Meil oli üks vaba tuba, vajasin abi ja hooldaja palkamiseks mul raha polnud, temal aga polnud kuskil elada - olukord tundus ideaalne! Kokku elas ta meie juures neli kuud, millest enamiku olin ma ravimite tugeva mõju tõttu väga uimane ja kurnatud. Sellele vaatamata märkasin, et mu sõbranna ja mehe vahel tekkis mingi side. Kui alguses tundsin heameelt, et nad omavahel klapivad, siis pikkamisi jõudsin arusaamisele, et midagi on valesti. Ühel päeval tulin pärast keemiaravi koju ja polnud kahtlustki, et toas oli seksijärgne lõhn ja õhustik. Sel hetkel tundsin end kui hull. Kutsusin oma sõbranna jutule ja ütlesin: «Sa pead mulle ütlema, kui sa magad mu mehega. Praegu ma isegi ei hooli enam, aga kui sa seda ei tee, siis ma pean minema psühholoogi juurde, sest ma olen teie salasuhtes täiesti veendunud ja see on muutunud mulle kinnisideeks.» Ta patsutas mu käele ja ütles, et tal on must nii kahju, et ma segaduses olen, aga et tema meelest peaks ma tõepoolest abi otsima. Minu sünnipäeval (mu paganama sünnipäeval!) läksime kõik koos välja sööma. Mees käitus väga imelikult ja kuna ma polnud juba kuid väljas käinud ja olin isegi närviline, siis uurisin talt korduvalt, mis tal viga on. Sõbranna jõi end väga purju ja hakkas korrutama: «Me peame talle ütlema, me peame talle ära rääkima.» Istusin seal, pea käis ravimitest ja segadusest ringi, ja mõtlesin endamisi, et neil ei saa ju olla salasuhet, kui parim sõbranna mulle nii ausalt kinnitas, et nende vahel pole midagi. Ühtäkki sõbranna murdus ja teatas, et nad armastavad teineteist. Nemad olevat oodanud, et mul parem hakkaks, enne kui nad sellest räägivad. Oksendasin enda kaussi väga peenes restoranis ja lahkusin. Mees üritas umbes kuu aega veel minuga ära leppida, aga mu endine sõbranna tegi enesetapukatse ja mees läks tema juurde. Lõpuks kolisid nad Kanadasse ja läksid lahku, mingi tüli käigus naine pussitas meest.

Märksõnad

Tagasi üles