Lugeja kirjutab: kas vanus tohib moodi dikteerida?

Foto: SCANPIX

Ilmselt vastate esmalt «ei». Kuid mõelge järele. Sageli kommenteerime teiste riietust sõnadega «pole eakohane», kirjutab Postimehe naisteportaali lugeja.

See, et roosa ei sobi vanemale daamile ja miniseelik näeb teatud vanuses liiga väljakutsuv välja... Kõik need arusaamad on meie peas nii kinnistunud, et me ei arutlegi, kust selline mõtteviis tuleb.

Mina pole enam ammu kuldses nooruses, kuid kannan sageli asju, mida ka ise pean rohkem noorte pärusmaaks. Miks?

Ma arvan, et minu puhul on põhjuseks see, et võimalus meeldivaid riideid osta tekkis alles üsna hiljuti. Kasvasin üles nõukaajal ja tollane riidevalik ei vaja ilmselt selgitamist.

Kui ma keskkooli läksin (tänapäeval siis gümnaasiumisse), liikus juba filme ja ajakirju, kus sai näha, mismoodi mujal maailmas riides käiakse. Sellest ajast on minu mällu jäänud teatud asjad, mida väga kanda soovisin.

Läks veel palju aastaid, enne kui tekkis võimalus ja raha igatsetud asju osta.

Näiteks väga pika säärega saapad. Ägedad teksarõivad, lahedad topid. Kiiksuga rõivad. Romantilised satsidega kleidid.

Nii ma siis kannangi neid nüüd. Kuigi kuklas tiksub teadmine, et nii mõnigi neist käib rohkem noorte selga.

Ja samas meenub mulle - kes seda kõike dikteerib? Mitte keegi. Päris naerualune ei tahaks ka olla...

Kummaline, kuid soov teatud riideid ikkagi kanda on enamasti suurem kui hirm mitte keskkonda sobituda.

Karm asi see mood. Öeldakse, et moes on alati kõik, aga teatud vanusest see siiski ei kehti. Ei tea, mis vanusest? Mulle tundub, et 40 on justkui piiriks. Ja 60-st pole vist üldse midagi lubatud.

Igatahes olen mina 40 piirist juba üle. Ja kavatsen ikka veel aeg-ajalt plikarõivais ringi käia.

Olgem tolerantsemad ja julgemad.