/nginx/o/2013/07/16/1900948t1hb909.jpg)
Vanemad muretsevad sageli sellepärast, et lapsed ei saa koolis piisavalt häid hindeid. See paneb murelikke lapsevanemaid mõtlema, kas nende võsukesed on ikka nii intelligentsed ja edukad, kui tahaks arvata. Tegelikult pole oluline, milliseid hindeid laps koolis saab; tähtis on hoopis see, millised isikuomadused tal on.
YourTango pani kirja kuus isikuomadust, mis näitavad, et sinu lapsest võib tulevikus saada edukas ja tööandjate poolt hinnatud inimene.
Kui lapsed peavad heade hinnete nimel veidike rohkem pingutama, muudab see neid südikamaks ja see on äärmiselt oluline omadus. Lapsed, kellele korratakse pidevalt, et nad on «geniaalsed» ja «targad», seisavad koolis üha rohkem silmitsi raskustega, kuna ülesanded muutuvad aina keerulisemaks. Nende laste suhtumine on selline, et kui asjad muutuvad keeruliseks, lõpetavad nad proovimise.
Vastupidav laps tahab õppida ega muutu murelikuks, kui ta esimesel korral mõnest ülesandest aru ei saa. Ta muudkui proovib ja proovib enda vastu liiga karmiks muutumata. Vanemad peaksid lapsi kiitma pingutamise, mitte tulemuste eest.
Õpihimulised inimesed on ettevõtte jaoks hindamatud, kuna nad oskavad mõelda väljaspool piire. Nad oskavad õppimise juures leida uusi ja huvitavaid nurki, kuidas asjadele läheneda. Praegusel ajal otsivad paljud firmad selliseid inimesi, kuna tahetakse palgata neid, kes mõtlevad välja midagi uut ja innovaatilist. Sellist asja pole võimalik õppida raamatutest, seda õpitakse katsetades, põrudes ja uuesti proovides.
Jälgi oma last ja tee kindlaks, milline õppija ta on. Kas talle jäävad asjad lihtsalt meelde või toetub ta hoopis oma silmamälule? Vastavalt sellele saad ka talle erinevaid õppimisvõimalusi pakkuda (muuseumites käimine, lugemine, kunstiprojektide tegemine jne).
Paljud ülikooliõppejõud kurdavad, et nad peavad loengutes sageli rääkima asjadest, mida tegelikult õpetatakse keskkoolis. Põhjuseks on see, et keskkoolis kiirustatakse läbi erinevate teemade vaid seetõttu, et saaks öelda, et üks või teine teema on läbi võetud. Probleemi muudab veelgi hullemaks see, et värsked üliõpilased ei taha teatud asju korrata, kuna nad usuvad, et «on seda juba õppinud».
Õpilane, kes suhtub positiivselt elukestvasse õppesse, on igas klassiruumis teretulnud liige. Ta ei muretse sellepärast, et ta ei tea kõiki vastuseid ja ta julgeb esitada küsimusi, kuna ta tunnistab endale, et alati on võimalik veel ja veel õppida. Selleks, et sinu laps oleks avatud mõtlemisega ja uudishimulikud, vestle nendega õhtusöögilauas ning tee neile selgeks, et ükski arvamus pole vale. Julgusta lapsi oma mõtteid avaldama ja rõhuta, et iga inimese arvamus on oluline, huvitav ning annab vestlusele midagi juurde.
See, kui laps ei juhi 12-aastaselt veel oma heategevusorganisatsiooni, ei tähenda, et ta ei muudaks maailma. Tal on palju sõpru, kelle elusid ta mõjutab. Luba lapsel rohkem sõpradega läbi käia ja julgusta neid üheskoos tegelema asjadega, mis neile huvi pakuvad. Ka noori lapsi on võimalik kaasata vabatahtlike projektidesse. Jälgi oma last ja seda, kas ta naudib taolisi tegevusi.
Aeglaselt ja kindlameelselt edasi liikumine toob peaaegu alati võidu. Kui su tütar õpib oma vigadest ja oskab oma aega tasakaalustada, siis on ta juba üsna heal rajal. Hiljuti läbi viidud uuring näitas, et «raske töö ja distsipliin toovad paremaid tulemusi koolis kui kõrge IQ». Teadlased on kindlaks teinud, et aegamisi edasi liikumine annab pikas perspektiivis paremaid tulemusi, kui ainult testide tarbeks tuupimine.
Julgusta last iga päev natuke õppima ja luba tal õppimise ajal pause teha. Lisa õppimisrutiini lõbusaid tegevusi, et aidata õpitut kinnistada ja muuta õppimine lapse jaoks lõbusaks ning loomulikuks tegevuseks.
Ükski tööandja ei palu töövestlusel inimesel «Hamletit» tsiteerida ega matemaatikaülesandeid lahendada. Tööandjale jäävad paremini meelde need, kes on võimelised iseseisvalt töötama ja samas saavad kenasti hakkama ka meeskonnas. Töövestlusel peab jääma mulje, et sa oled enesekindel ning suudad raskustega silmitsi seista, samas sa tead hästi, et pead teatud asju veel õppima.
Julgusta last koolis õpetajatega rohkem suhtlema. Samuti võid temaga erinevaid rollimänge mängida, et last tulevikuks ette valmistada. Sellised tegevused tõstavad lapse enesekindlust.