Kristina Traks: «Mul ei tule mitte midagi välja!»

Foto: SCANPIX

«Emme! Näed ju, mul ei tule see välja,» puhkes mu viieaastane tütar lohutamatult nutma. Ta üritas kirjutada kirja, kuid tähed läksid sassi ja kiri ei näinud välja nii ilus nagu ta soovinuks.  

Kõik püüded veenda teda uuesti proovima või ka rõõmsalt käega lööma, olid asjatud - temal peab kõik tulema välja kohe esimese korraga ja teda rahuldab ainult ideaalne tulemus. Ausalt öeldes on selline täiuseihalus ja ülikorralikkus mõnikord üsna kurnav. Mitte ainult ümbritsevatele, vaid ka lapsele endale - võib vaid ette kujutada pettumust, mida ta kogeb, kui meie, suurte, mõistes mõni väike pisiasi viltu läheb. Kasvõi nagu see üks väike valesti kirjutatud sõna. 

Muidugi ei saa muuta lapse olemust. Kui ta loodud rahule jääma ainult parima tulemusega, siis see on ju positiivne. Saladuskatte all võin öelda, et olen ise samasugune - ma ei taha ise ka lati alt läbi joosta. Aga äkki saab teda kuidagi aidata paremini toime tulema ettejuhtuvate pettumustega. Otsisin siit-sealt nippe ja tehnikaid selleks ning jagan neid ka teiega. Juhuks, kui ka mõnel teil on kodus väike Monk. 

Kui ei tule välja, siis see on vahva koht õppimiseks. Sellist suhtumist tuleks igati soosida. Me kõik tahame, et meie lapsed oleks edukad, kuid mida tähendab edukus? Kas edukus tähendab seda, et tähendab seda, et 5-aastane loeb soravalt või hoopis seda, et ta tunneb asja vastu väga suur huvi, kuid, tõsi küll, tegelikult puterdab veel ikka päris palju. 

Tunnusta tema väikseid õnnestumisi. Kui midagi on läinud halvasti, on kära suur, aga väikeste tublide tegude eest unustame tihtipeale kiita. Kui sa tunned oma lapse üle uhkust, siis ära tunne seda vaikselt, vaid ÜTLE seda ka talle.  

Räägi lapsele nendest kordadest, kui SINUL asjad välja ei tulnud. Ära mängi eksimatut ja ära peida oma ebaõnnestumisi tema eest. Las ta näeb, et isegi nii kõikvõimsal isikul nagu tema emal (isal) ei tule alati kohe kõik asjad välja. Arutage, mis sul valesti läks ja kuidas saaks asja uuesti paremini proovida teha. 

Vead ja eksimused on OK. Iga ettevõtte juht teab, et tema töötajate potentsiaal tuleb kõige paremini välja siis, kui ta annab neile võimaluse eksida. Annab eksimiseruumi ja vigadesse suhtutaksegi kui sellesse, mis ikka aeg-ajalt juhtuvad. Lastega on täpselt sama. Kui nad teavad, et maailm ei kuku kokku, kui meisterdustöö täna välja ei tule, siis julgevad nad seda jälle uuesti proovida. Ning just seda ongi ju vaja. 

Vaata peeglisse - kuidas sa ise ebaõnnestumisse suhtud? Kas see on sulle maailmalõpp, oled väga pettunud? Elad ennast valulikult välja? Äkki peaksid hoopis ise rohkem «vabaks laskma» ja mitte kõige pärast niiväga põdema.

Ei mingeid halvustavaid kommentaare. Stiilis «sul ei tulnud JÄLLE see välja», «sa ei oska», või koguni «oled koba» võtavad kindlasti igaühel ära igasuguse soovi nässu läinud asja uuesti proovida.