Kas higistamisel ja organismi puhastumisel on seos?

Foto: SCANPIX

See, et higistamine väljutab kehast toksiine, näib olevat laialt levinud tõde. Teazy.ee uurib, kas ka teaduslikud uuringud seda tõestavad.

Mis on higi?

Inimene hakkab higistama, kui ta on ärevil, teeb trenni, on palavikus või kui tal on lihtsalt kuum. Higistamine on keha loomulik jahutamise süsteem. Kohad kehal, mis higistavad kõige rohkem, on jalad, käed ja kaenlaalused.

Kuigi põhiliselt on higi vesi, leidub selle koostises ka piimhapet, ammooniumi, uuread, aminohappeid ja suhkrut.

Kas higi väljutab kehast ka toksiine?

Mõned uuringud on tõestanud, et arseen, kaadmium, plii ja elavhõbe võivad erituda «arvestataval määral» ka läbi higi ja isegi läbi uriini. Kuid on ka tõsiseltvõetavaid väiteid, et näiteks mürgistuste korral eritub läbi higi vähem kui 1 protsent nendest metallidest.

Üldiselt võite aga tänada oma maksa ja neere, sest nemad teevad toksiinide eemaldamisel kehast ära suurema töö kui higi. Pärast higistamist tunneb inimene end sageli hästi, kuid see ei ole seotud toksiinide eemaldumisega kehast.

Kokkuvõtteks

Sportimine ja teadlikud pingutused suurendavad verevoolu kudedesse ja mõjutavad nii nahka kui üldisemalt organismi vägagi positiivselt, kuid sellega ei kaasne olulisel määral toksiinide väljutamist kehast. Kuigi on täheldatud, et väike hulk toksiine väljub kehast ka higistamise kaudu, ei ole see võrreldav kogusega, mis eraldatakse kehast tänu maksa ja neerude tööle. Ja, et neerud ning maks saaks töötada korrektselt, tuleb taastada kõik kehale hea, mis higistamisega eraldub.