/nginx/o/2015/02/11/3756231t1hc4b7.jpg)
Pimekohtingute lugejamängust võttis osa lugeja, kes avastas kohtingule jõudes, et mees ei näe sugugi selline välja, nagu piltide järgi tundus…
Lugeja kirjutab: netipervo ei röövinudki mind ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olin saanud just 20, kui taipasin, et mul ei ole pikemat aega olnud ühtegi püsisuhet. Ja kuna mu eluplaan nägi varastes kahekümnendates ette meest, last ja kodu, siis tundsin, et pean hakkama kiirelt meest otsima.
Tol ajal kasutati meheotsinguteks rate.ee teenuseid. Tegingi endale konto, tuhlasin siis galeriis ringi ja otsisin silmale ilusat meest. Leidsingi. Kirjutasin talle ja sain talt juba 10 minuti pärast kirja vastu. Suhtlesime umbes kaks nädalat, kuni otsustasime kokku saada.
Leppisin enda õega kokku, et kuna kohtumine on kell kaks, siis helistab õde mulle kell pool kolm ja uurib, kuidas olukord on. Juhul kui ma telefonile ei vasta, siis proovib korra veel ja kui teisel korral ka ei vasta, võtab kohe ühendust politseiga.
Ootasin siis enda ideaalmeest, kui kohvikusse astus pea kaks meetrit pikk ja sama lai… nägu paksu habemega kaetud, kergelt lokkis pahmakaga 30-40ndates mees. Otseloomulikult istus ta minu lauda.
Värisesin vähemalt 30 minutit. Tõusta ka ei julgenud.
Tellisime toidud ja ajasime juttu. Kontrollisin pidevalt, et ta mulle midagi joogi sisse ei pistaks.
Tunniajase vestluse jooksul sain aru, et mees on väga tore ja et ta kontol olid 3 aastat tagasi pandud pildid, kus tal habet veel ei olnud. Habeme puudumise tõttu nägigi ta piltidel kõvasti noorem välja. Kuna ma enne kokku saamist talt vanust ei küsinud ja kontol tal seda ka näha polnud, siis ei hakanud ta ka mainima, et nii vana on.
Jalutasime vanalinnas ringi ja lubasin end koju saata. Leppisime juba sama päeva õhtuks kokku, et läheme koos peole… ja nüüd elame koos.
Mis puutub mu õesse, siis ta ei helistanudki, et kontrollida, kas elan või on mõni netipervo mind röövinud. Järgmise päeva hommikul (kui magasin juba oma tulevase kaisus), helistas õde, et oi, vabandust, unustasin kontrollida.
Jumal tänatud, et minu kohting hästi lõppes. Mis oleks saanud siis, kui oleks halvemini läinud ja õde poleks helistanud?