/nginx/o/2015/01/21/3696779t1he32d.jpg)
Lugejamängu raames saime kirja naiselt, kelle üliagar sugulane üritas talle korraldada pimekohtingut, kuid hiljem selgus, et tundmatu kaaslane polnud palunud seda teha.
Lugeja kirjutab: ma ei soovi nii arga meest, kes suhtleb läbi teiste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elasin paar aastat Eestist eemal ning tagasi tulles polnud ma kursis oma sugulaste tuttavate ja muude sõpradega. Nii siis juhtuski, et minnes sünnipäevale avastasin, et mu sugulase sõber, keda ma esmakordselt nägin, vaatab mind pingsalt ja pikalt. Kuna ma pole just tüüpilise eestlase välimusega ning minus voolab ka nn teistsugust verd, arvasin, et see on ilmselt seotud välimusega. Sel õhtul ma ei saanudki teada, miks see noorhärra mind jälgis.
Järgmise päeva õhtul sain sugulaselt kõne ja ta küsis, milline on mu suhtestaatus ja kas oleksin huvitatud selle noormehega kinno minekust. Kujutage ette, mida ma sel hetkel arvasin - mis mees see selline on, kes läbi teise sebib endale kohtinguid. Mõned tunnid hiljem sain ka samalt noormehelt Facebookis sõbrakutse ja kirja kutsega kinno ning kohvikusse. Ma ei saanud esialgu naeru pidama, sest see tundus nii veider ning ma ei osanud midagi sellest arvata. Aga kuna ma ei hoia oma arvamust tagasi, küsisin otse, et miks ta ise kohe ühendust ei võtnud ning lasi esialgu teisel helistada. Selgus, et mu sugulane oli liiga agar ja kuna noormees oli küsinud niisama infot minu kohta, soovis ta oma sõbrale teene teha ning meid kokku viia.
Nüüd oleme juba pikka aega suhelnud ning naerame vahel koos selle üle. Olen õnnelik, et julgesin kohe algul temalt küsida, miks mu sugulane mulle helistas, sest ega muidu ma poleks noormehega normaalselt suhelda saanud, sest nii arga meest ma endale ei sooviks, kellel läheb abi vaja inimestega tutvumiseks.