Lugeja kirjutab: pimekohting tõi kaasa klammerdumise

Foto: SCANPIX

Lugejamängu raames saime kirja Marilt, kellele korraldas pimekohtingu üks vanem sõbranna. Ent kaaslane valmistas Marile aga suure pettumuse.

Olin varastes kahekümnendates kõrgkooliõpilane, kui tutvusin internetis ühe naisterahvaga, kellega saime väga lähedasteks. Jagasin talle oma südameasju ning ta oli mulle nagu ema eest: kuulas, andis nõu, noomis ja julgustas. Kuna mul enda emaga pole kunagi selliseid suhteid olnud, sai see naine mu elus väga oluliseks.

Olin üsna korralik, intiimsuhteid mul ei olnud, küll aga oli hulgaliselt meessõpru ja kutte, kes mind välja kutsusid. Mu «uus ema» ei pidanud mu paljude meessõprade ja austajate olemasolu sugugi õigeks, vaid ütles, et ta olevat mulle ideaalse mehe välja valinud. Olin üsnagi skeptiline, aga kuna mul kedagi kindlat ei olnud ja olin temalt muidu palju tuge ja nõu saanud ning oli ka väike uudishimu, lasin end lõpuks pehmeks rääkida ning nõustusin selle «ideaalse, täpselt mulle sobiva noormehega» kohtuma.

Ma ei mäleta täpselt, aga olin vist ühte pilti temast enne näinud, mis jättis temast neutraalse mulje. Kohtudes oli aga pettumus suur. Esiteks ta oli väga lühikest kasvu, mulle meeldisid aga pikad mehed. Teiseks olid tal väga omapärased hambad.

Rahustasin end ja ütlesin endale, et vahet pole, oleme sõbrad, juttu võib ikka rääkida. Olin siis neutraalne ja sõbralik, rääkisime maast ja ilmast ning veetsime niisama aega. Temal oli aga algusest peale väga tugev teadmine, nagu meie paaripanijalgi, et mina olen see üks ja ainus ning nüüd oleme paar, peagi abiellume ja saame lapsed.

Sain sellest aimu, kui ta tegi õhtu lõpus väga kindlaid plaane meie järgmiseks kohtumiseks. Mina olin aga õrnas eas ja liiga ebakonkreetne, et tema mõtteid teises suunas liikuma panna. Ütlesin talle, et eks vaatab ja suhtleb MSNis.

Lootsin, et asi vaibub, kui ta näeb, et ma pole huvitatud. Kuid tal oli juba enne päris tugev kinnisidee ja pärast kohtumist see ainult süvenes. Ma ei teagi, kuidas ja millal ta mu kontaktid sai, aga mäletan, et me suhtlesime erinevaid suhtluskanaleid pidi. Ma otseselt ei vältinud teda, aga rääkisin ühtelugu, et mul ei ole selliseid tundeid, teda see aga ei morjendanud. Ta ütles, et ootab mu ära, et ta on kindel, et oleme kokku loodud ja küll minagi sellest lõpuks aru saan.

Tema enesekindlus mõjus mulle kohati kõhklusttekitavalt. Hakkasin ise ka mõtlema, et äkki tõesti, ehkki kokku ma temaga enam saama ei nõustunud.

Lõpuks ta siiski väsis. Kõned jäid harvemaks ja muutusid veidi nagu kibestunuks, kuni lõppesid. Sellega lõppes ka minu ja mu vanema sõbranna suhtlus. Olin ta peale pahane, pidasin teda vastutavaks selle noormehe kinnisidee eest.

Pikka aega pärast seda vältisin noormeestega kahekesi väljaminemist, see kogemus oli jätnud oma jälje. Suhtlesin ainult suuremas seltskonnas. Aastaid hiljemgi oma praeguse armastusega tutvudes vältisin pikka aega kahekesi olemist, kuni olin oma tunnetes kidel.

Pimekohting võib tekitada palju jama: üht see ehk peletab, teine aga kiindub ja siis on segadus, mida klaarida.