Lugejamängu raames kirjutas meile naine, kelle sõnul ei räägi tema lugu küll päris pimekohtingust, vaid pigem sellest, kuidas ka kõige ebatavalisemates olukordades võib tekkida võimalus, et sind üritatakse kellegagi paari panna.
Lugeja kirjutab: eakas proua üritas mind oma pojaga paari panna
Alati ei ole sugulased-tuttavad need, kes võivad su eraelu vastu huvi tunda ja proovida kellegagi paari panna, huvi võib tulla ka täiesti võõralt inimeselt väga ootamatus situatsioonis.
Pidin ükskord tööga seoses ühe eaka prouaga mingid dokumendid korda ajama. Kuna asjaga oli kiire ning proua viibis haiglas, tuli mul sinna teda külastama minna. See oli minu jaoks väga ootamatu olukord, kuna üldiselt ei näe mu tööülesanded ette selliste visiitide tegemist.
Proual oli ilmselt haiglas igav, tal oli minu tuleku üle hea meel – lõpuks ometi tuleb keegi teda vaatama – ning otsustas sellest viimast võtta. Pidin istuma üle poole tunni tema voodiserval, sööma tema poolt pakutud küpsiseid ja kuulama heietusi, kuniks ta üliaeglaselt lappas minu poolt kaasa toodud dokumente.
Seejärel hakkas ta rääkima, et olen väga kena tüdruk ja uuris, kas mul elukaaslane on. Mul oli sel ajal kaaslane olemas ja nii ka ütlesin, kuid see prouat ei takistanud ja ta tegi ettepaneku, et võiksin tutvuda tema pojaga, kes on kohe-kohe samuti haiglasse teda vaatama tulemas. Mul oli juba kiire ja tahtsin ebamugavast olukorrast pääseda, kuid olin sunnitud siiski poja ära ootama. Proua ei lasknud mind lihtsalt enne ära, kuni olin ta poja üle vaadanud! Poeg oli täitsa tore ja asjalik, kuigi minu jaoks pisut liiga vana ja ilmselgelt samuti mitte vaimustuses oma ema kosjasobituskatsetest. Peale põgusat ja kohmetut pojaga tutvumist õnnestus mul lõpuks ka tööasjad korda ajada ja pääsesin sealt tulema.
Tagantjärele olen mõelnud, et kui ma oleksin vallaline olnud, oleksin sellesse võimalusse ehk teisiti suhtunud. Kunagi ei tea, kust õnn võib naeratada. Pealegi, võimaliku tulevase ämma heakskiit oleks juba eos olemas olnud!