/nginx/o/2015/02/03/3733589t1h4c9a.jpg)
Valentinipäev on paaridele tähtis päev… Või kas on? Kas sel päeval on ikka vaja poejärjekorras ritta võtta, et õhtul kallima ette ilmudes oleks näpus lilled ja šokolaad, või saab ka kuidagi lihtsamalt läbi?
Kui suureks peaks valentinipäeva puhuma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktor Marty Nemko jagab ajakirjas Psychology Today enda sisemonoloogi, mis aitab ehk teistelgi endas paremini selgusele jõuda.
Inimene: «Loomulikult pean ma Marile valentinipäeva puhul kingituse viima. Ma ei tahaks, et Mari arvaks, et ma ei armasta teda.»
Alter ego: «Ega sa selle pärast talle kingitust vii. Mari teab, et sa armastad teda. Tegelikult on ju asi selles, et sa ei taha talle pettumust valmistada ja tema viha alla sattuda siis, kui sa midagi ei tee.»
Inimene: «Küllap vist, kuigi ma vihkan suurfirmade välja mõeldud tähtpäevi, mis panevad inimesi mõttetult raha kulutama. Kas Püha Valentin oleks kõik need süümepiinu tekitavad Valentini-reklaamid heaks kiitnud? Rääkimata sellest, kui kahjulik on keskkonnale liigne tarbimine ja hallitavate lillede kohale transportimine kuskilt kaugest riigist.»
Alter ego: «Järgmisena tahad jõulud ära keelata.»
Inimene: «Aga tundubki, et alles need jõulud olid. Ja mis arvaks Jeesus sellest, kui ta näeks, milline kommertsüritus on tema risti löömisest tehtud?»
Alter ego: «Ta tahaks, et me keskenduks viirukile ja mürrile.»
Inimene: «Aga tegelikult on see tõsine teema. Kui ma möödunud kord meie pooleaastase tähtpäeva unustasin, kuulsin sellest veel mitu nädalat takkajärgi. Võib-olla see pole lahing, mida võita? Ma võin ju Marile väikese ehte osta. See mind ei tapaks.»
Alter ego: «Väikese ehte?!»
Inimene: «Mis, kas ma peaks ostma talle teemante?»
Alter ego: «Ei, aga vähemasti hõbedase kee koos südamekujulise ripatsiga.»
Inimene: «No ilmselt küll.»
Alter ego: «Ja seal juures peab olema ilus kaart.»
Inimene: «Pff, miks ma peaks maksma poekaardi eest kolm eurot?!»
Alter ego: «Ilusad maksavad vähemalt viis eurot.»
Inimene: «E-kaardist piisab.»
Alter ego: «Mari arvab siis, et sa oled ihnuskoi või veel hullem, et sa ei hooli temast piisavalt, et minna poodi ja osta talle see kaart, mis ei maksa peaaegu midagi.»
Inimene: «Ma ei tahagi, et Mari armastaks mind seepärast, et ma ostan talle lollakaid kalleid kaarte.»
Alter ego: «Olgu, saada siis e-kaart, aga kirjuta sinna juurde midagi väga sisukat.»
Inimene: «No näiteks: «Ma ei vaja mingit kommertspüha selleks, et tõestada, kui palju ma sind armastan. Ma armastan sind 365 päeva aastas.»»
Alter ego: «Nii juba läheb. Aga nüüd romantilisest õhtusöögist – kuhu sa Mari sööma viid?»
Inimene: «See on ju röövimine päise päeva ajal! Sel ajal on restoranides kindlasti kallimad hinnad kui tavaliselt.»
Alter ego: «Sa ei vii ju teda burgereid sööma?»
Inimene: «Kui me teeks nii nagu mina tahan, sööksime kodus Hiina toitu, aga Mari meelest pole see piisavalt romantiline.»
Alter ego: «Jääb vaid lootus, et kui sa kingid talle kaelakee ja saadad uhke kaardi, siis on ta isegi rahul… Vii ta parem välja ja ära virise.»
Hea lugeja, kas sul on plaanis valentinipäeva tähistada. Kui jah, siis kuidas?Kas ootad, et su kallim midagi teeks?