/nginx/o/2015/02/03/3733253t1ha39f.jpg)
Hollywoodis mõne kuulsa staari assistendina töötamine kõlab justkui unelmate amet, eriti sel perioodil, kui toimub palju erinevaid auhinnagalasid. Kas see on ka päriselt nii glamuurne kui tundub?
Mida kujutab endast Hollywoodi staari assistendi töö?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskord pidin laupäeva hommikul kell 8 minema oma ülemuse koju ja ootama elektrikku, kuna ülemus ise ei tahtnud oma kodus istuda ja oodata,» meenutas Lydia Whitlock, kes töötas viis aastat Hollywoodis erinevate staaride assistendina, kirjutab Cosmopolitan.co.uk. Whitlocki sõnul ilmus töömees lõpuks välja, aga kuna tal polnud õigeid tööriistu kaasas, pidi Whitlock veetma ka järgmise nädalavahetuse ülemuse kodus elektrikku oodates.
Kas naine sai kohtuda ka näiteks Ryan Goslinguga? Ja käia uhketel üritustel? «Punase vaiba üritused olid alati kuidagi veidrad. Peamiselt seetõttu, et sa oled seal tööl ja pead staare assisteerima,» sõnas Whitlock.
28aastasest Lydia Whitlockist, kes hetkel elab Los Angeleses, sai staaride assistent läbi tuttavatelt kuuldud pakkumiste. Naine töötas ka eelnevalt LAs assistendina ja tunnistas nüüd tagasi vaadates, et poleks ealeski arvanud, kui stressirohke võib olla kuulsa staari assistendiks olemine.
Whitlocki sõnul oli Los Angeleses lausa terve personaalsete assistentide võrgustik, kes said aeg-ajalt kokku ja kirusid oma tööd - ning ülemusi - veiniklaasi juures. Assistendid jagasid teistega kõige hullemaid lugusid oma ülemustest ja Whitlock mäletas, et mõni staar oli lausa legendaarselt halb ülemus.
«Üks assistent pidi nädalavahetusel minema oma ülemuse koju, et võtta koeralt kakaproov ja viima selle siis loomaarstile, kuna staar ei tahtnud oma käsi määrida,» tõi Whitlock näiteks. Samuti polnud ebatavaline, et assistent pidi tegema mõne staari lapse koduseid ülesandeid või ostma abikaasadele või pereliikmetele kingitusi.
Üks ülemus sai oma assistendi peale pahaseks, kuna see viskas ajalehe prügikasti. Assistent pidi ajalehe prügikastist ära tooma, kuna ülemus oli rohelise maailmavaatega ja pani pahaks, et assistent ei sorteerinud prügi.
Ka Lydial endal on palju huvitavaid lugusid rääkida. Näiteks üks ülemus käskis tal igal päev või temperatuuri katsuda, kuna see ei tohtinud olla söömiseks liiga soe. «Tõin ülemusele ükskord lõunasöögi, millega oli kaasas sai ja või. Ta avas selle ja hakkas minu peale karjuma, kuna või oli tema jaoks liiga soe. Ta ütles, et ma pean alati või temperatuuri katsuma enne, kui ma söögi talle annan.»
Mõni lugu pole aga niivõrd naljakas, vaid pigem kurb. Näiteks üks ülemus sundis Lydiat tänupüha ajal tööd tegema. Tänupüha oli üks väheseid aegu aastas, mil Lydia võttis end töölt vabaks, kuid ühel aastal tegi ülemus tema ülesandeks ühe konverentsikõne kuulamise. Lydia sõnul ei pidanud ta kõne ajal kordagi rääkima, vaid lihtsalt märkmeid tegema. Kogu kõne ka salvestati, seega seda oleks saanud kuulata ka hiljem. «Ma nägin oma pere umbes kaks korda aastas ja sel aastal pidin ühest korrast loobuma,» meenutas ta.
Hoolimata kõigest ei kahetse Lydia Whitlock, et sai töötada personaalse assistendina. Praegu töötab ta vabakutselise ajakirjaniku ja blogijana, peagi ilmub tema sulest ka raamat, mis pajatab tema tööst assistendina.