Naise pihtimus: jälgin oma mehe liikumist, et saaksin teda rohkem usaldada

Foto: SCANPIX

Tehnika areng on imeline ja põnev, kuid sel on omad varjuküljed. Näiteks on kujunenud jälitamist võimaldavatest nutirakendustest vägivallatsejatele veel üks vahend, kuidas oma partneri üle võimutseda, teda igal sammul jälgides. The Independent vahendab aga ühe naise lugu, kes jälgib enda sõnul oma mehe liikumisi mitte selleks, et talle käimisi ette heita, vaid selleks, et usaldust kasvatada.

Enne kui ma eile kontorist lahkusin, tegin läbi oma tavalise rutiini: esiteks lülitasin arvuti välja, haarasin oma käekoti ja võtsin pihku telefoni, et kontrollida, kus mu mees täpselt on.

Loomulikult on igati vale nuhkida mingi äpi abil salaja oma partneri järele ilma temalt luba küsimata. Aga ma saan täiesti aru, miks keegi tahab teada, kus ta teine pool parasjagu on.

Ma ei mäletagi täpselt, millal ma otsustasin hakata Geotagging’ut kasutama, aga ma tean, miks. Asi pole sellest, et ma ei usaldaks teda – ma lihtsalt tahtsin usaldust kasvatada kindlate tõendite abil.

Sõbrad, kes arvavad, et ma olen liiga kontrolliv ja et mu käitumine on imelik, räägivad ikka, et kui ma ka tean, kus mu mees on, ei välista see, et ta mind seal ei peta. Tõsi küll, aga sellisel juhul oleks petmine tema jaoks ikkagi raskem.

Minu meelest on see lihtsalt üks sellistest järeleandmistest, mida tuleb suhtes teha. Mina ju ei vingu, kui tema jätab prilllaua üles, tema aga lubab äpil mulle teada anda, kus ta on. Meie suhe toimib.

Ma ei riku sellega mehe privaatsust. Näiteks ei tuleks ma selle pealegi, et helistada mehele ja käskida tal viis viimast sõnumit ette lugeda, mis talle saadetud on. Aga selles pole midagi imelikku, kui ma helistan talle ja küsin, kus ta on – ja tänu sellele äpile on mul lihtne vastust saada. Äpi on teinud Google, see on väga levinud ja seda on lihtne kasutada. Kui mees oleks keeldunud, oleks mul põhjust eeldada, et tal on mu eest midagi varjata.

Tegelikult on veel teisigi, kelle käikudel ma silma peal hoian. Nüüd tean ma ka seda, kus on mu vanemad, õed-vennad ja nende partnerid. Ma ei jälgi küll nende liikumisi nii palju kui oma meest, ent selles on midagi erilist, et ma saan vaadata linna kaarti ja näha, kus on inimesed, keda ma üle kõige armastan.

Praktilise poole pealt võin vaid kiita, kui paljudest tüütutest ja igavatest vestlustest ma tänu sellele olen pääsenud. Kui tahad, et su elu oleks lihtsam, siis nõua oma mehelt, et ta lubaks oma liikumist jälgida ja Google’i kalendrisse vaadata. Mina tean, kus mu mees on, kuhu ta peab minema, kellega ta on ja millal ta koju tuleb.

Jah, see on rahustav. Mõnikord peab ta kauem tööl olema või läheb tööasjus teise linna, siis ma saan kas või keset ööd üles ärgates telefoni lahti teha ja veenduda, et ta on seal, kus ta peab olema.

Inimesed kurdavad, et armastust on raske leida. Ongi. Aga veel raskem on armastada kedagi ilma kindlustundeta, et ta tunneb sinu vastu sama ja kohtleb sind hästi. Tehnoloogia ei taga, et me suhe jääb kestma. Aga kui kaotada on kogu maailm, siis kulub selleks igasugune abi ära.