/nginx/o/2015/01/12/3673811t1hff50.jpg)
Eestis on värsketel vanematel võimalus lapsega tema esimesed 1,5 eluaastat kodus olla ning sel ajal saada varasema palgaga võrdset toetust ehk vanemahüvitist. Selline maailmas erakordne toetusskeem aitab luua lapsele turvalise kasvukeskkonna ning annab peredele lapse planeerimisel julgust juurde, kirjutab Märka last.
Samas on Eestis rakendatud vanemahüvitise süsteemil ka omad varjuküljed. Esiteks on valdav enamus kodus olijatest emad, kelle pikaajalist «koolitust» pühendumuse, distsipliini, paindlikkuse, läbirääkimisoskuste ja kõikide muude väikese inimese kasvatamisel omandatavate oskuste osas tööandjad kahjuks enamjaolt arvesse ei võta. Ühiskondlik diskussioon palgalõhe teemal toob tihtipeale meeste ja naiste palgalõhe põhjendusena välja just selle, et kodus olemise ajal ei omanda naised vajalikke kogemusi ja oskusi, et karjääriredelil edasi pürgida ehk tekib karjääriauk.
Teiseks oluliseks kitsaskohaks võib lugeda toetuse suuruse sõltuvuse toetuse saaja varasemast sissetulekust. Nii on näiteks varakult vanemateks saanutel paratamatult oht jääda nö lukku mingi sissetuleku määra juurde, mis võiks karjääri algusaastatel muidu kiirelt tõusta. Ei pea siis imestama, et esimese lapse saamise vanus liigub naistel jõudsalt kolmekümne suunas, eemale vanusest, mil see oleks bioloogiliselt kõige soodsam.
Nende kahe murekoha lahendustest üks oleks kindlasti koduste vanemate senisest suurem võimalus olla paindlikult tööellu kaasatud ka lapse sünnile järgnevatel aastatel. Nii säiliks ja suureneks kogemustepagas ja tekiks ka võimalus teenida vanemahüvitisele lisa. Hetkel on seaduses lubatud vanemahüvitise saamise ajal töötada hüvitise määra ulatuses ehk 2014 aastal teenida 320 eurot sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu kuus, ilma et hüvitise suurus väheneks. Seni on aga kodus olemise ajal töötamine vähe levinud ning ka tööandjate avatus paindlikele töövõimalustele madal.
/nginx/o/2015/01/12/3673813t1h4cd2.jpg)
Mainitud kitsaskohtadele lahenduste leidmiseks loodi 2014. aasta veebruaris MTÜ Mängurõõm, mille eesmärk on luua ja propageerida paindlikke töövõimalusi kodustele vanematele. MTÜ esimene tegevus on olnud sotsiaalse brändi SÕPS käivitamine. SÕPS koondab käsitööhuvilisi väikeste lastega kodus olevaid vanemaid ning pakub neile võimalust teenida arendavate mänguasjade loomisega väikest ametlikku lisateenistust ning olla kaasatud huvitavasse ettevõtmisesse. Emad saavad SÕPSilt materjalid ja juhised ning võivad endale sobival ajal heegeldada värvilisi vankrikõrinaid, palle jt arendavaid mänguasju beebidele.
SÕPSi võrgustikus on hetkel 9 rõõmsat ema, kes elavad erinevais Eesti paigus ning suhtlevad omavahel peaasjalikult interneti kaudu. Lähestikku elavad emad saavad aeg-ajalt ka kokku, et muljetada oma tegemiste, uue loomingu ja ka laste üle.
Senine tegevus SÕPSi käsitöömeistrite võrgustikuga on näidanud, et taolises vabas vormis toimivates algatuses osalemine on kodus olevatele emadele oluline. On üks asi käia erinevates beebiringides ja tegeleda lapse arenguga, kuid olulised on ka võimalused iseenda eneseväljenduse, õppimise ja loomingu arendamiseks. On ainult rõõm, et mitmed SÕPSi meistrid on välja mõelnud ka juba oma vahvad tooted, mida oma internetipoes müüme.
SÕPSi lühikest tegutsemisaega võib näha ka kui testprojekti – kas on üldse võimalik lapsega kodus olles tööd teha? Oleme näinud, et loomulikult on see võimalik, kuid tihtipeale võib see ilma lisatoeta olla keeruline. Seepärast loodame, et ühest küljest jätkub ühiskondlik diskussioon vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmise osas ning teisest küljest tekib uudseid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.
Kui oled SÕPSi tegemistest rohkem huvitatud, siis külasta kindlasti meie facebooki lehte või kirjuta meile info@sops.ee.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424077t1had1e.jpg)