Lugejamängu raames saatsid päris paljud lugejad meile oma kõige meeldejäävamaid komplimente. Eks igaüks otsustab ise, kas tegemist on parimate või halvimate komplimentidega.
Lugejate meeldejäävamad komplimendid, vol 4
Istusin üks päev trollis ja sõitsin koolist koju. Minu vastas seisis üks väga sümpaatne noormees. Jäin teda vaatama, ta tuli ühel hetkel minu kõrvale ja ütles: «Sul on ilus näolapike, aga kui see kõrvale jätta, oled nagu mees... sul on ju nii väiksed tissid!» Ma ei osanud selle peale midagi kosta, vastasin vaid «ahah» ja väljusin järgmises peatuses!
***
Olen alati teadnud, et mul on naisterahva kohta veidi madalam ja jõulisem hääl. Siiski leian enda hääle olevat pigem naiselikku tooni, kuid ette on tulnud juhtumeid, kus tuleb endal ka kahtlus peale.
Kui olin kuuendat kuud rase, mil kõik, mis naise kauniks teeb, eriti silma paistab, käisime abikaasa tuttava perel külas, kus kasvas asjalik 3aastane tüdruk. Meil tekkis temaga kohe hea klapp ning jutustasime kahekesi päris pikalt. Kui hakkasime lahkuma, küsis neiu veidi kurvalt isa käest: «Issi, kuhu onu läheb?» Isa seepeale küsis tüdrukult kinnituseks: «Sa mõtled ikka, et kuhu tädi läheb?» Tüdruk mõõtis mind kahtlustava pilguga ning näitas näpuga minu peale: «Ei, ma mõtlesin, et kuhu SEE onu läheb? Tal on ju rohkem onu hääl kui teisel onul.» (Teine onu oli siis minu abikaasa)
***
Kunagi, kui kurameerisin oma eksiga, tegi tema sõber mulle väga toreda komplimendi. Olime ühel õhtul väljas, kui minu eksi sõber pöördus minu poole ja ütles: «Sa särad nagu sajavatine lambipirn, millega saaks kogu linna ära valgustada.» See kompliment ei lähe kunagi meelest.
***
Kord ühe sõbra sünnipäeval tuli üks meesterahvas minu juurde ja ütles: «Sa oled nagu photoshop'itud tüdruk.» Kuna olin tol päeval end tavapärasest rohkem sättinud ja olin selleks hetkeks juba ka alkoholi pruukinud, siis olin tükk aega segaduses ega osanud muud selle peale kosta kui: «Kas nagu heas või halvas mõttes?» Sain vastuseks, et see oli ikka heas mõttes kompliment, kuigi mina seda siiski ei tahtnud uskuda.
***
Ükskord suvel jalutasin mehega tänaval. Meie käed puudutasid õrnalt ning ilmselt mina andsin talle millegipärast natuke elekrtit. Selle peale ütles ta: «Meil on sädet.» Nüüdseks oleme küll lahus, kuid väga kena kommentaar oli.
***
Keskkoolis tuli meie klassi uus poiss, kellega me kohe esimesel päeval tuttavaks saime. Pärast umbes nädala või paari pikkust tutvust ütles ta: «Mulle meeldib see, kuidas sa mõtled.»
***
Mõni aeg tagasi sõitsin Tallinna Kaubamajas eskalaatoriga ühelt korruselt teisele. Mul olid seljas sinine pluus ja jalas kitsad tumedad teksad. Minu selja taga seisis nägusa olemisega meesterahvas, kes ütles: «Neiu! Sul on väga lahedad elektrisinised kingad ja need sobivad su pluusiga väga hästi!» Tänasin viisakalt tundmatut meest. Meele tegi tookord rõõmsaks küll ning kogu ülejäänud päeva oli naeratus näol.
***
Läksin töökoha uksi avama (minu käes olid võtmed), et ülemus saaks minna koosolekut pidama. Ta küsis, kas jään nii kauaks sinna, kuni nad koosoleku lõpetavad. Ütlesin, et pean kahjuks kiirustama, iluprotseduurid ootavad (olin täiesti naturaalne, ilma meigita). Siis ütles ülemus (meesterahvas), et tema minu asemel küll ei kulutaks raha iluprotseduuridele, sest ma olevat juba niigi ilus. See pani silmad särama ja naeratus oli veel tükk aega näol. Mõeldes sellele tagasi, tuleb alati naeratus näole ja selline kompliment lisab palju enesekindlust –vähem meiki, rohkem loomulikkust!
Aitäh kõigile, kes lugejamängus osalesid! Mäng on selleks korraks läbi saanud ja peagi teatame ka kinopiletite võitjate nimed.