Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Abiks algajale flirtijale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Osav flirtija on lustlik, pingevaba ja teisest inimesest siiralt huvitatud. 

Flirtimine meeldib pea kõigile. Paraku on ka neid, kelle jaoks on see äärmiselt piinlik ja ebamugav kogemus, mis paneb punastama, kokutama ja ütlema asju, mis jätavad väga vale mulje ning mõjuvad komplimendi asemel solvanguna, kirjutab Psychologies.

Miks on nii, et mõni tunneb end flirtijaga kohtudes kui halvatuna ja kuidas sellest üle olla? «Flirtimise jaoks ei pea tingimata piltilus välja nägema,» ütleb psühhiaater ja käitumispsühholoog Jean Cottraux. «Selle eesmärgiks on teha end vestluskaaslasele arusaadavaks ning teha kindlaks, kas sa pead teda kütkestavaks ja kas ka tema peab sind külgetõmbavaks.» Seega on flirtimine seotud rohkem suhtumise kui välimusega ja see on väga tore meetod, kuidas teise või ka iseenda kohta rohkem teada saada. Oluline on jääda lustlikuks ja sundimatuks ning seejuures keskenduda teise inimese öeldule ja maailmavaatele.

Kolm sammu eduka flirdini

Pööra teisele inimesele piisavalt tähelepanu. Selle asemel, et teda võrgutada üritada, kuula hoopis tähelepanelikult ja jälgi tema kehakeelt. «Kui oled liiga kinni selles, mis mulje sa ise jätad, võib juhtuda, et sa ei märka oma silmarõõmu julgustavaid märguandeid või ka tema huvipuudust,» sõnab Cottraux.

Apsudes pole midagi hullu. Puterdamine ja punastamine võib olla isegi võluv. Vestlustkaaslane võib hoopis julgust juurde saada, kui märkab, et sa pole väga kogenud flirtija. Samas ei tohiks seda ka isiklikult võtta, kui flirt jääb vastamata. Järgmine kord kui flirdid, kujuta ette, et mängid mingit rolli. See võtab ärevust maha ja aitab tasapisi enesekindlust kasvatada.

Proovi teraapiat. Kui sinu suutmatus flirtida on ka partneri leidmisel tõeliseks komistuskiviks, siis võiksid kaaluda psühholoogi abi. Teraapias tehakse kindlaks, mis sulle täpsemalt raskusi valmistab ja aidatakse hirmudest üle saada. 

Tagasi üles