Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas nutitelefon on su karjääri sõber või vaenlane?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Cosmo uuris, kuidas need targad «lelud», mida pidevalt sõrmitseme, mõjutavad meie karjääri. 

See pole uudis, et nutitelefonid on kardinaalselt muutnud meie igapäevaelu, tehes mõningaid toimetusi lihtsamaks, mõjudes aga halvasti teistele. Kui varem tegid lennujaamas, bussipeatuses või arstikabineti ukse taga aega parajaks ajakirja või raamatut lugedes, siis nüüd ilmselt telefonis sõpradega chat’ides või Instagrami pildivoogu sirvides.

Sotsiaalmeedia vs töö

Telefon pole ammu enam kõigest kõnede tegemise ja sõnumite saatmise vahend. Nüüd on sul võimalik pildistada oma igapäevaelu ja jagada seda Instagrami või muude sarnaste äppide kaudu oma sõpradega. Lisaks saad kogu aeg oma lähedastega ühenduses olla, saates neile sõnumeid või «kleepsukesi» läbi erinevate messenger-äppide. Rääkimata Twitterist, uudisteportaalidest ja muudest funktsioonidest, millest on saamas osa sinu tavapärasest rutiinist. Kui aga pead keskenduma tähtsa koosoleku planeerimisele, õppimisele või projekti lõpetamisele, võib pidevalt laual vibreeriv nutifon väga häirivalt mõjuda ja su efektiivsust rikkuda. Siiski ei suuda sa vastu panna ja kontrollid oma telefoni, sest äkki postitati just praegu midagi eriti lahedat. Probleemiks ongi saamas tõsiasi, et töötajad kasutavad oma nutifone ka töövälisteks tegevusteks.

«Tehnoloogia areneb pidevalt ja nutitelefon on muutunud sageli meie töövahendiks, mis võimaldab igal ajal ning igas kohas olla kättesaadav ja kiirelt reageerida,» selgitab karjäärinõustaja Kristel Lään. «Ühelt poolt teeb see tööelu mugavamaks ja kiiremaks, teisest küljest aga tekitab kiusatust tegeleda töö ajal ka teiste tegevustega, mida nutitelefon võimaldab. Sellest võib märkamatult kujuneda harjumus, mille tulemusena kaob ajataju ning kannatab töö efektiivsus. Sotsiaalmeedia oma tohutute võimalustega võib tõmmata meid nii tugevalt enda maailma, et me ei pane tähelegi, mis meie ümber toimub. Pidevalt sotsiaalmeedias online olles on häiritud tähelepanu- ja keskendumisvõime ning seeläbi kogu tööalane tegevus.»

Isiklik aeg on sulle!

Tänu nutitelefonidele on tasakaal meie töise ja eraelu vahel segi paisatud – ehk oled sinagi leidnud end tegelemas tööasjadega ajal, mil peaksid tegelikult nautima hoopis oma lähedaste seltskonda. Maarja (23) tunnistab, et alates hetkest, mil ta vahetas oma tavalise mobiiltelefoni nutitelefoni vastu, on tema töine graafik totaalselt muutunud. «Meenuvad hetked, mil olen reede õhtul sõbra sünnipäeval ja eemaldun korraks seltskonnast, et läbi telefoni oma

e-postkasti kontrollida,» selgitab ta. «Loomulikult see häirib nii mind kui ka mu sõpru, aga siiski tekib tunne, nagu kogu maailm variseks kokku, kui meili lugemata jätan, sest just praegu saabus sinna ju maailma kõige olulisem teade.» Loomulikult pole tihti tegemist millegi nii pakilisega, et see esmaspäeva hommikuni oodata ei suudaks, aga kui kirjale vastamine võtab kõigest mõne minuti, tekibki kiusatus seda kohe teha. Normaalseks on muutumas, et töökaaslased, ülemused ja koostööpartnerid eeldavadki, et oled kättesaadav 24/7, mis muudab piiri töö- ja isikliku aja vahel uduseks. «Lisaks reede õhtutele avastan end ka keset puhkust tööasju ajamas, sest töökaaslastel on mind läbi Skype’i lihtne kätte saada ja n-ö üks pakiline küsimus ära küsida,» räägib Maarja. «Tunnistan, et olen ise selle olukorra loonud, lubades kolleegidel endaga kontakteeruda, sest tunnen end siis vajalikuna ja minu hea maine ülemuse silmis säilib.»

Karjäärinõustaja Lään aga hoiatab, et alati kättesaadav olles ei pruugi meil tekkida isiklikku aega ja nii võib kogu päevarütm olla häiritud. «Sellega anname teistele sõnumi, et meile võibki igal ajal kirjutada ja helistada ootusega, et reageerime ja vastame kiirelt,» räägib ta. «See võib tekitada teatud sõltuvuse, et igal ajal kättesaadav olles tunneb inimene end vajalikuna. Selline soov on aga peidus juba inimese olemuses, nagu toob välja Maarjagi oma loos. Samas aga vajab igaüks puhkust, ka need, kes arvavad, et tööl ei saada nendeta hakkama. Ilma puhkuseta hakkab ka kõige usinamate tegelaste töökvaliteet langema. Sellise eluviisi tulemusena võib isiklik elu olla väga häiritud ning kaugel ei ole ka läbipõlemine,» kõneleb Lään.

«Tööasjadest töövälisel ja puhkuse ajal lahtilaskmine ei pruugi olla lihtne, aga on õpitav, kuidas tõmmata piir isikliku ja tööaja vahele. Elu ei koosne ju ainult töötamisest. Alustada võib sellest, et teavitad teisi, et tööga seotud kirjad ja kõned kuuluvad vaid tööaega. Kui seda selgelt väljendad, siis teised arvestavad sellega ning keegi ei eelda, et oled igal ajal kättesaadav. Kui aga tööandja seda ikkagi teeb, siis tasub mõelda, kas see töökoht on sinu jaoks sobiv ja rahuldust pakkuv.»

Kontor rannaliival

«Minu töögraafik näeb välja nii, et töötan pool nädalat kontoris ja pool kodukontoris, mis muudab mu ajakasutuse väga efektiivseks, aga võimaldab aeg-ajalt teha tööd ka väljaspool koduseinu,» räägib Liina (27). «Nutitelefon annab mulle võimaluse ajada tööasju ka väljaspool kodu, sest kirjadele vastamist ja muid põhilisi toimetusi saab teha erinevate äppide kaudu. Nii olengi ülemuse teadmata aeg-ajalt teinud tööd Pärnu rannas peesitades või sõpradega lõunatades.» Naine usub, et selles ei ole midagi halba, kui töö saab tehtud ja mõlemad osapooled on lõppkokkuvõttes õnnelikud. «Mingis mõttes nii ongi parem, sest nutitelefon annab võimaluse minuga kontakteeruda just siis, kui mind päriselt vaja on, lepingu järgi ka töövälisel ajal. Mina aga saan oma juuksuriajad ja arsti juures käimised planeerida hetkedele, mil tean, et midagi väga tähtsat teha pole vaja.»

Ka Lään tunnistab, et töövorme ja -korraldusi on tänapäeva ühiskonnas väga erinevaid, mis annab igale inimesele rohkelt võimalusi töötamiseks. Ta rõhutab, et oluline on leida just selline töövorm, mis sobiks inimese muu elukorraldusega. Samas on ka töökeskkond oluline tegur, mis mõjutab töö kvaliteeti. «Liina loo puhul võib ühelt poolt tõdeda, et mererand on pigem mõnus puhkamise kui töötegemise koht ning võib tekkida küsimus, kas see keskkond soodustab tööle keskendumist. Kui aga Liina tunneb, et selline töökorraldus ja erinevad tööpaigad on tema elukorraldusega sobivad ning töö kvaliteet sellest ei kannata, siis võib seda ju harrastada.»

«Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi. Oluline on neid oskuslikult kasutada, et jääks aega ka magamiseks (soovitavalt 8 tundi) ning iseenda või meeldivate asjadega tegelemiseks,» õpetab Lään. «Tähelepanu tasub pöörata sellele, et meie elu oleks tasakaalus. Liina loo puhul on töö ja isikliku aja piirid ähmaseks muutunud, see aga võib elu tasakaalust välja viia. Harmoonia erinevate rollide vahel aitab muuta elu rahuldustpakkuvaks ja õnnelikuks.»

Tagasi üles