Kristina Traks: omaenda isiklik aastaaruanne

Kristina Traks Foto: Toomas Tatar/Postimees

Igal aastal tekib minu arvutisse fail nimega «aastaaruanne». Kirjutan sinna, kuidas sel aastal elasin, mis oli hästi, mis halvasti ja mismoodi ma tahaks edasi elada. See on nagu aastaaruanne iseendale. 

Enamasti alustan aruande kirjutamist juba aasta alguses. Ma kogun hetki ja emotsioone, mida meelest ei saa lasta. Panen need kirja. Samamoodi mõtteid – 5 aastat hiljem on vägagi huvitav lugeda, millises punktis ma oma eluga olin, kuidas asjadesse suhtusin, millest unistasin või kasvõi seda milline muusikapala hetkel lemmik oli. Uskuge, me unustame kohutavalt palju. 

Kokkuvõtete tegemine aasta lõpus on meil ju lausa veres. Ettevõtjad loevad kokku käibe- ja kasuminumbri, kokkuvõtteid tehtust tehakse klientide ja koostööpartneritega, ajakirjanikud vorbivad teha kõikvõimalikke kokkuvõtvaid ülevaatelugusid. Kõige selle sagimise juures aga võib täitsa meelest ära minna küsida endalt, kuidas ma ise olen elanud. Millised olid mu suhted? Kas sõpradega üldse kokku sain? Millal kaasaga koos viimati niiviisi naersin, et pisarad silma tulid? Kas töö tundub tore? Mis mulle rõõmu teeb? Kuidas ma ennast tunnen ja milline on mu tervis?

Olgem ausad – enamasti piirdub isiklik aruanne vaid vana-aastaõhtu süldilauas nentimisega, et oli hea/halb/normaalne aasta. Kõik.

Hästi paljud inimesed näevad pidevalt vaeva oma väljanägemise nimel. Minulgi on mõned sõbrannad, kelle elu näib keerlevat ümber kaalunumbri ja väljanägemise. Nad on väga mures sellepärast, millisena teised inimesed neid näevad. Aga ma ei ole kunagi märganud neid muretsemas oma mõtete pärast. Aasta lõpus visatakse heal juhul, et «ah, oli tavaline aasta» ja nii jätkubki samasugune sekeldamine (ja ka samade vigade tegemine) aina edasi.

Psühholoogid soovitavad aga võtta endale aega ja mõelda natuke olnu peale. Aasta lõpp on selleks just sobiv aeg. Ajakirjas Psychologies Magazine on ära toodud küsimused, mida võiks aastaaruandes endalt küsida ja millele võiks täiesti ausalt vastata. Jagan neid siin:

• Mida sa möödunud aastast õppisid?
• Mis valmistas sulle kõige suuremat rõõmu?
• Mis oli sinu selle aasta mantra või juhtmõte?
• Millest õppisid sa sel aasta loobuma?
• Mida sa enda kohta sel aastal uut õppisid?
• Milliste saavutuste üle oled sel aastal olnud kõige uhkem?

Aastaaruande teine pool on uusaastalubaduste andmine. Kes meist poleks endale lubanud, et kohe 1. jaanuarist alustab dieeti, lõpetab suitsetamise või veedab vähem aega arvuti taga. Sporditreener Monica Lauri soovitab aga lubadustele läheneda hoopis teistmoodi – mõtle välja, kui kaua sa tahad elada. Ja siis analüüsi täiesti ausalt oma praegust elustiili, et kas samamoodi jätkates on sul üldse võimalik elada soovitud vanuseni. Kui tundub, et mitte, siis siin ongi võti muudatusteni, mida pead tegema.