Lugeja kirjutab: uus naisetüüp kontoris – rikka mehe naine

Foto: SCANPIX

Meile kirjutas lugeja, kelle sõnul on uued ajad lisaks uutele trendidele kaasa toonud ka uued inimtüübid.

Kontorisse on ilmunud uut tüüpi naistöötaja – eduka mehe naine. 

Kuna mees teenib piisavalt palju, pole naise töötasul pere eelarves erilist kohta. Seda pole lihtsalt otseselt tarvis. Miks see naine tööl käib, ei oska öelda. Ta ei ole üks neist, kes tahaks iga hinna eest karjääri teha.

Ta käib tööl, sest ta on nii harjunud. Tööl on seltskond ja ilma tööta ei oskaks ta oma päevi sisustada. Ta ei ole beibe, ta võib olla suhteliselt tavaline naine.

Kõik, mis ta teenib, võib ta kulutada oma äranägemise järgi. Võib-olla käibki ta tööl selleks, et tal oleks päris oma raha. Ta ei pea muretsema üüri või laenu pärast. Ka toidu ja lastele vajaliku ostab mees. Puhkusereiside ja restoranis käimise eest tasub samuti mees. Naine ostab oma raha eest riideid, kosmeetikat ja iluhooldusi. Maksab ehk trenni eest. 

Lõunat armastab see naine süüa väljas. Ta võib seda endale lubada ka kallimas kohas. Õhtul sõbrannadega klaasike veini juua või kohvi ja kooki süüa ei ole tema jaoks mingi probleem. Tal ei ole rahamuret ja kogu tema palk on tema taskuraha.

Ta on normaalne töötaja. Ta ei ole ülemäära ambitsioonikas ega viitsi liialt pingutada. Ta teab väga hästi oma õigusi ja seisab nende eest. Ta ei pea kartma vallandamist, sest see ei mõjuta tema elu sugugi. 

Kui ta tahab, julgeb ta küsida kõrgemat palka, sest ta on väga enesekindel. Samas ta ei pruugi seda teha, sest ta teab, et kui talle miski ei meeldi, võib ta lahkuda. See ei muuda midagi.

Aga ega keegi teda naljalt vallandama kiirustagi. Ülemused teavad, kes ta mees on ja austavad teda seetõttu.

See naine ei karda midagi, sest tal on kindel tagala – tema mees.

Kas sellest jutust kõlab kibestumust ja kadedust? Noh... kes ei tahaks rahamureta elata. Aga tegelikult häirib mind hoopis selle naise suhtumine teistesse. Ta rõhutab oma mehe raha ja edukust siin-seal nii muuseas. Kuna ta ise käib tööl, ei lase ta siiski kellelgi öelda, et ta oleks muiduleivasööja. Ta on uhke, et on endale õige mehe leidnud, ta peab seda oma saavutuseks. Naised, kel on vaene mees, on tema arvates ka ise väärtusetud või rumalad.

Ta suhtub üleolevalt töökaaslastesse, kes ei tule teistega koos lõunat sööma, sest selliste vaeste suhtes tal kaastunnet pole. Need, kel raha pole, on ise süüdi, et nad nii saamatud on.

Lastevanemate koosolekul ajavad teda närvi emad-isad, kes iga ettepaneku kohta küsivad: «Aga mis see maksab?»

Ta ei tea palju hindadest ja ostab seda, mis meeldib. Ta lausa jälestab odavaid asju. Tal pole empaatiavõimet ja ta ei leia, et see oleks vajalik.

Selline naine... Lausa imetlusväärne!