Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Suurimad müüdid imetamise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Imetamise kohta võid nõuandeid saada teistelt emadelt või lugeda internetist. Kuigi see puudutab kõiki naisi, kes plaanivad lapsi saada või kel on juba lapsed, on tegemist mõnevõrra vastuolulise teemaga, mille kohta levib üsna mitmeid müüte.

Ka viimasel ajal on avaldatud mitmeid uuringuid rinnaga toitmise teemal. Näiteks väidab üks uuring, et naised võiksid imetada kuni lapse 18kuuseks saamiseni, kuna see aitab vähendada haiguste tekkimise riski lapsel. Samuti tekitab alati palju kõmu see, kui mõni julge naine postitab sotsiaalmeedias foto sellest, kuidas ta oma last imetab, kirjutab Telegraph.co.uk.

Selleks, et kõik naised teaksid, millised müüdid on tõesed või mitte, jagavad eksperdid nõu, mida tasuks uskuda ja mida mitte.

Müüt: kõik naised pole suutelised piima tootma. 99 protsenti naistest on võimelised imetamise jaoks rinnapiima tootma. Mõnel naisel juhtub see kiiremini, mõnel aeglasemalt, kuid üldiselt suudavad naised toota piisavalt piima, et oma last ära toita. Tasuks teada sedagi, et mida rohkem imik piima imeb, seda rohkem suudab ema piima toota.

Müüt: imetama ei pea 18 kuud. Värske uuring pakkus, et naine võiks last rinnaga toita kuni lapse 18kuuseks saamiseni. Maailma tervishoiuorganisatsioon on pakkunud, et imetada võiks kuni lapse 2aastaseks saamiseni. Eksperdid soovitavad last imetada nii kaua, kuni ema soovib seda teha, kuna laps on nõus rinnapiima tarbima seni, kuni ema seda talle pakub. Esimesed kuus kuud võiks kindlasti vaid rinnapiima pakkuda, pärast seda võib lisaks rinnapiimale anda lapsele ka tahkeid toite.

Müüt: rinnapiim ja rinnapiimaasendaja pole tegelikult kuigi erinevad. Rinnapiim ja rinnapiimaasendaja on väga erinevad. Kui rinnapiimaasendajas võib olla umbes 30 kasulikku ainet, siis päris rinnapiimas on neid umbes 300. Rinnapiim aitab arendada lapse aju, immuunsüsteemi ja mõjub soodsalt lapse unele. Rinnapiima saanud lapsed satuvad harvemini haiglasse.

Müüt: naine ei saa imetada, kui ta on tööle naasnud. Ekspertide sõnul ei lõppe rinnapiima tootmine siis, kui naine on naasnud tööle. Kui oled otsustanud tagasi tööle minna, lase lapsehoidjal anda beebile päeva ajal rinnapiimaasendajat ja hommikul ning õhtul toida last rinnaga. Või pumpa rinnast piima välja, mida hoidja saab lapsele päeva ajal anda (rinnapiima tasuks hoida külmikus).

Müüt: alusta lühemate imetamistega ja muuda neid üha pikemaks. Sel müüdil pole teaduslikku alust. Eksperdid soovitavad imetada last nii kaua, kuni laps tahab süüa.

Müüt: rinnapiim ei muutu. Tegelikult muutub rinnapiim nii imetamise ajal kui ka päeva jooksul. Alguses on rinnapiim pigem janukustutav, seejärel muutub see veidike rasvasemaks, et beebi kõhtu paremini täita.

Müüt: kunstrindadega või niburõngastega pole võimalik imetada. Kui ilukirurg pole läbi lõiganud piimajuha, siis saab ka kunstrindadega ja niburõngaga naine imetada.

Müüt: imetamine muudab rindade välimuse inetuks. Hiljuti avaldatud uuring näitas, et last rinnaga toitnud naiste rinnad ei erine teiste naiste rindadest välimuse poolest. Sünnitamine võib naise välimust muuta, kuid rinnaga imetamine välimust ei mõjuta.

Müüt: kui sa ei imeta last rinnaga, siis sa oled halb ema. Imetamine ei sobi kõigile. Ükski ema pole kohustatud last rinnaga toitma ega peaks tegema seda seetõttu, et teised käivad talle peale. Kui sa pole suuteline rinnapiima tootma, siis pole midagi teha ja see ei tee sinust halvemat ema.

Tagasi üles