Kehvad õppimistingimused võivad rikkuda lapse rühi

Lapse istumisasendit tuleb jälgida, et vältida rühiprobleeme. Foto: Sille Annuk

Kui koolis pole lapse õppimistingimuste koha pealt vanematel kuigi palju võimalusi kaasa rääkida, siis kodus annab lapse hea rühi nimel nii mõndagi ära teha.

Füsioterapeut Karin Tuuri sõnul põhjustab vale istumisasend rühiprobleeme – lapsel võib välja kujuneda skolioos ehk selgrookõverus, millega kaasneb ka seljalihaste valulikkus. «Tekivad valed lihaspinged – ühel pool lähevad lihased rohkem pingesse ja teisel pool venivad välja. Selline lülisamba ebastabiilsus põhjustab valu,» selgitas Tuur.

Kui algstaadiumis saab skolioosi võimlemise ja ujumisega edukalt korrigeerida, siis haiguse süvenedes tekivad Tuuri sõnul luulised muutused ja vaja läheb taastusravispetsialisti abi.

Seetõttu tuleks alati jälgida, et lapse õlad ei oleks väga längus ja selg oleks sirge, laua taga istudes ei tohiks ta aga ühe külje peale vajuda ning mõlemad käed peaks olema laua peale toetatud.

Koolilapsele õigete õppimistingimuste loomisel tasub silmas pidada lihtsaid tõdesid. Esiteks peavad lapse jalad Tuuri sõnul kindlasti maha ulatuma – kui see muidu ei õnnestu, tuleb laua alla asetada jalapink.

Tooli valides tuleb jälgida istumispõhja suurust ja seljatuge – kui jalad on maas või pingi peal, peab sirge selg toetuma vastu seljatuge ega tohi taha vajuda. «Kindlasti ei sobi mingi tavaline köögitool lapsele laua taha,» manitses Tuur.

Laua kõrgus peaks aga olema selline, et küünarnukid ulatuksid mugavalt laua peale. «Lapsel ei ole kasulik õppida arvutilaua taga, mis on natukene kõrgem,» märkis füsioterapeut. Arvuti võiks tema hinnangul lapse õppimiskohast hoopis eraldi olla, vastasel juhul langeb ka õppuri keskendumisvõime.

Arvutiga koolitöid tehes või mängides peaks aga kuvari ülemine serv silmade kõrgusest veidi allapoole jääma, et pilk oleks allapoole suunatud ja kael ei väsiks ära.

«Kui arvutit on vaja eelkõige igapäevaseks tööks kodus – veebilehitsemiseks ja kirjatööde tegemiseks –, siis tuleks valida kas lauaarvuti või suure, vähemalt 15-tollise ekraaniga sülearvuti,» soovitas Elioni tootejuht Aivar Ots.

Kindlasti ei soovita Tuur õppida diivanil või voodil lösutades, kuigi pärast väsitavat koolipäeva võib see tunduda äärmiselt mugava lahendusena. Esiteks kahjustab vale lugemiskaugus ja sageli ka ebapiisav valgustus silmi, teiseks ei ole see rühile hea.

«Sundasendis on teatud lihased ülepinges ega saa enam vajalikku verd ja hapnikku – sellest tekivad lihasvalud,» selgitas ta.

Kui laps ei jaksa enam korralikult istudes õppida, soovitab Tuur teda vahepeal hoopis teisele lainele viia. «Ta võib väga vabalt natukene mängida, kui ta seda tahab,» märkis füsioterapeut.

Hea rühi tarvis soovitab füsioterapeut tooli peale asetatavaid täispuhutavaid kummimaterjalist tasakaalupatju, mis panevad tööle selgroogu toestavad keha süvalihased. Nii arvuti taga kui ka teleri ees võiks aga tema sõnul vähemalt aeg-ajalt istuda hoopis võimlemispalli peal.

Tuuri sõnul on oluline ka see, et laps kannaks seljakotti kahel õlal. Kuigi teismelised peavad ennast piisavalt suureks, et kotti ühe õla peal kanda, on nemadki veel kasvueas ning see toob sageli kaasa rühiprobleeme.

Füsioterapeut osutas ka sellele, et 15–16-aastased käivad sageli omal käel jõusaalis ega konsulteeri seejuures treeneriga, tehes endale valesti valitud harjutustega liiga. «Nad keskenduvad näiteks ainult õlgadele, et ülakeha oleks hästi lihaseline, aga unustavad ära alaselja ja jalad,» märkis Tuur.