Lugeja kirjutab: kas järgneksid kallimale maailma teise otsa?

Foto: SCANPIX

Postimehe naisteportaali lugeja kirjutab, et veel mõni aeg tagasi tekkisid sellised küsimused ainult filmides. Nüüd puudutab see järjest rohkem eestlaste igapäevaelu.

Ma olen ehk idealist ja romantik, kuid olen alati mõelnud, et armastust tuleb hoida. Kui oled leidnud õige inimese, siis lähed temaga koos maailma otsa ja tema teeks sama.

Tavaliselt on töö see, mis välismaale viib. Mulle tundub, et tavapäraselt jääb tänapäeval üks pooltest Eestisse. (Pean silmas ajutiselt pikemat välismaal töötamist.) Laste olemasolu puhul on õiget otsust raskem teha. Kui lapsi pole, siis ei kujuta ma ette, et jääksin Eestisse, kui mu kallim välismaale läheb.

Ma vähemalt prooviksin temaga koos välismaal olla ja valiksin koju jäämise vaid siis, kui välismaal elamine mulle tõesti ei sobi.

Tean, millest räägin, sest olen kallima järel teise maailma otsa läinud. Jätsin Eestis suurepärase töö, vastostetud kodu, muidugi lähedased. Ma olin noor ja armunud ja mulle ei tulnud pähegi kainelt asju kaaluda.

Sellest sai unustamatu kogemus mõlemale. Saime tunda nii rõõmu kui raskusi. Välismaal olime aasta jagu. Oleme siiani koos ja meenutame sageli äraoldud aega.

Mul on natuke veider kuulata, kui asjalikult tänapäeval selliseid asju arutatakse. Kui üks suhte osapool läheb välismaale, siis teine kaalub siin olevat karjääri. Armastus peab ikka natuke pime ka olema. Kuhu on jäänud romantika, spontaansus?

Ärge kaaluge nii palju. Tööd leida on lihtsam kui leida õige inimene, kellega koos olla. Alati ei saa mõelda sellele, millest sa loobud. Elu on alati ka millestki loobumine. Kes loobub, see ka võidab midagi.

Ka laste olemasolu puhul usun pere koosolemise vajadusse. Kõik tänapäeva tehnilised sidevahendid ei asenda inimese kohalolu.

Võib-olla peaks hoopis välismaale minev pool loobuma? Ka see võib õige olla. Oleneb, mis on prioriteedid.

Ma mõistan, et piisavalt on peresid, kus välismaale minnakse raha pärast poolsunnitult. Sellest on tõesti kahju.

Aga kui teil on vähegi valikut, siis mõelge hoolega järele, mis on tähtsaim. Mõnikord me kordame endale, et meil ei ole valikut, kuid see pole tõsi. Ärge mõelge nagu teised, mõelge oma peaga.

Kallimale maailma otsa järgnemisest võib vähemalt saada teie elu parim seiklus. Kes ei riski, see šampust ei joo.