David Vseviov: ajalugu on meeste lugu

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naistevastase vägivalla konverents "Ava Silmad" Tallinna Loomaaias 25.11.2014.  Pildil David Vseviov.
Naistevastase vägivalla konverents "Ava Silmad" Tallinna Loomaaias 25.11.2014. Pildil David Vseviov. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Ajaloolane David Vseviov rääkis naistevastase vägivalla teemat lahkaval konverentsil «Ava silmad» väga põnevalt ja ülevaatlikult sellest, kuidas on kujunenud olukord, et naisi on otsustustasandil nii vähe.

«Lähisuhtevägivald ei ole ainult tegu, on mõtlemine,» nentis Vseviov ja viis kuulajad minevikku, lastes neil ette kujutada oma kooliaegseid ajalooõpikuid. Peamiselt on neis juttu sõdadest ja lahingutest, peatüki lõpus on pisut ka kultuurist. Mõeldes õpikutele mees-naine skaalal, on ajaloolase sõnul üheselt mõistetav, et kogu ajalugu on meeste lugu.

«Kes on otsustaja? Tuleb välja, et mees. See on pilt, mis on meile minevikust loodud ja mille detaile võiksin esitleda tundide viisi, aga sellel pole mingit mõtet,» selgitas ta. «Pilt peaks olema selge, see on meeste minevik. See on kindel sooline rollijaotus, siin pole mingisugustki küsimust.»

Põhjused, kuidas see nii on kujunenud, on Vseviovi sõnul sotsioloogilised. Võiks ju mõelda, et need juured on bioloogilised, mis asetavad mehe karja juhiks. Kord rääkis ta aga sel teemal oma sõbra zoosemiootik Aleksei Turovskiga, kes nimetas mitu loomaliiki, kus karja pealikud on hoopis emased.

«Kui me räägime kultuurilistest juurtest, ei saa me midagi parata, et peame alustama Kreekast. Kogu meie mõtlemine, meie aursaamad, loogika - see kõik tuleb ju sealt,» tõdes Vseviov. «Kõik läheb juurtega sinna, et valides Kaubamajas uusi rõivaid, ei anna me endale aru, et me lähtume täpselt nendest samadest arusaamadest, mida järgisid kunagi kreeklased.»

Kreeka eeskujul elame demokraatlikus ühiskonnas. Ka kõik negatiivsed nähtused, mis toimuvad siin ja praegu, on sealt pärit. «Milline nägi välja demokraatia siis? Kes kogunesid arutama kõiki küsimusi, mis puudutasid kõigi elu? Need olid sajandite jooksul ainult mehed. See alus, mis andis meile meie mõtlemise, oli meeste maailm.»

David Vseviov tõi oma kõnes välja mitmeid näiteid sellest, kui vähe on naisi ajaloos mainitud. Lisaks on talle jäänud olulise märksõnana silma sõna «patt». «Läbi inimkonna ajaloo on mul selline tunne, et patt on naissoost. Kes siis avab Pandora laeka? Kes siis annab järele ahvatlusele võtta õun? Kes kehastab keskaegset nõida? Kui palju on libahuntide seas mehi?» märkis ta ja viitas ka sellele, kui erakordne nähtus oli näiteks Jeanne d'Arc. Teist temasugust ei olnud.

Teise olulise märksõnana tõi Vseviov välja «efektiivsuse», millega hinnatakse tänapäeval kõiki organisatsioone. Puhtalt majanduslikust seisukohast tähendas see varasematel aegadel näiteks seda, et efektiivne moodus uute jalanõude saamiseks oli kellegi maha löömine. «Kes seda teostas? Mees. Vaadake meest läbi ajaloo – millisena ta reeglina meie ette astub – suled peas, mõõk vööl. Sest ta asub tegema efektiivset tegu. See oli jõukultus. Me oleme sajandite jooksul elanud maailmas, kus jõud on respekteeritud, jõud on olnud lahendus.»

Sääraseid näiteid võib ajaloolase sõnul tuua lõputult. Isegi kui nõukogude ajal kujutati naist plakatil traktorit juhtimas ja mehega võrdsena, siis oli ta võrdne vaid töö tegemises. Otsustajad olid ikkagi valdavalt mehed. «Need asjad toidavad seda sama ebavõrdust, aga teistsuguste märkidega,» sõnas ta ja lisas, et kõik see moodustabki läbi erinevate kihtide meie tänapäevase suhtumise.

«Veel üks moment. Siit ja sealt ikka kuuleb kommentaare, mis järgnesid ka Pealtnägija saatele (Loe lähemalt siit – toim.). Siis oli rida neist kommentaaridest kokkuvõetavad lausega: «Ise oled süüdi, sul ei ole neid ambitsioone, mina olen see otsustaja ja sina oled see, kelle üle otsustatakse». Mõtlesin, kas ajalugu ka seda kinnitab? Ei, ei ole nii, et naine pole bioloogiliselt tahtnud olla otsustaja,» sõnas ajaloolane ja tõi näiteks selliseid naisi nagu Kleopatra, Katariina II, Margaret Thatcher. «Neid on tohutult palju!»

Vaata David Vseviovi kõnet järele SIIT!

Tagasi üles