Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Marianne Mikko: Eestis saavad mehed öelda asju, mida naised ei saa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Naistevastase vägivalla konverents "Ava silmad" Tallinna Loomaaias, 25.11.2014. Pildil Marianne Mikko.
Naistevastase vägivalla konverents "Ava silmad" Tallinna Loomaaias, 25.11.2014. Pildil Marianne Mikko. Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni aseesimees toonitas naistevastase vägivalla konverentsil «Ava silmad», et vägivallavastases võitluses on meestel oluline roll, sest neid võetakse paraku rohkem kuulda.

Marianne Mikko nentis oma kõnes, et kahjuks on nii Eestis kui mujalgi naistevastane vägivald ühiskonnas tabuteema ja paljupeidetud probleem. «Justkui oleks see naiste mure ja naiste probleem, mitte kõigi. Tegemist on ka meeste probleemiga. Tegemist pole naiste teemaga, milles kaasa räägivad vaid üksikud valgustatud mehed,» sõnas Mikko, et igasugusel vägivalla suhtes peab valitsema nulltolerants ja igaühel peab olema võimalus sekkuda.

Alles eile võttis Türgi president Recep Tayyip Erdoğan taas sõna võrdõiguslikkuse teemal, öeldes, et naiste ja meeste võrdsus on loomuvastane. Seda sõnavõttu luges ka Mikko, kes ütles oma kõnes talle vastuseks: «No way, mister president! (Mitte mingil juhul, härra president – toim.) Nii ei ole. Seda enam on mul hea meel, et täna on enamus esinejaid mehed. Täna on tõsiasi, et Eestis saavad mehed öelda asju, mida naised ei saa ja mehi võetakse kuulda.»

Arvestades, et Eestis võtavad otsuseid vastu enamasti mehed, oleks Mikko sõnul aeg, et poliitikas tõuseks keskmesse inimene – naine, mees, laps. «Sooline ebavõrdsus on tervet ühiskonda kahjustav probleem ja tolerantses ühiskonnas peab olema nulltolerants vägivalla suhtes.»

Lähisuhtevägivald räägib Mikko selgitusel ka ühiskonnas valitsevatest soolrollidest, stereotüüpidest ja muust, mille järgi tänapäevast küpset ühiskonda hinnatakse. Kui tahetakse demokraatlikku riiki, siis tuleb ka käituda nii nagu demokraatlikule ühiskonnale omane.

Tagasi üles