Lugeja kirjutab: tegelikult on, mida oodata

Foto: SCANPIX

Vastuseks kolumnist Kristina Traksi viimasele kirjutisele avaldab arvamust lugeja, kes jõule juba suure põnevuse ja naudinguga ootab.

Ma olen selgusele jõudnud, et ainus eeltingimus jõulude nautimiseks on minu puhul aeg. Piisav vaba aeg selle kõigega tegelemiseks ja selle nautimiseks.

On olnud palju jõule, kus töö pole seda vaba aega võimaldanud ja siis olen ma tõesti jõule vihanud. Et milleks siis kogu see jutt rahust ja valgusest ja pidudest, kui minul on ainult ekstra palju tööd ja pühadest jääb järele vaid kohustus ja kibestumus.

Kui aga jõulupühad annavad mõne vaba päeva ja töökoormus ei tapa, võin jõuludest täiesti vaimustusse sattuda.

Novembris otsin välja kõik kodus olevad jõuluaegsed ajakirjad. Neid lapates tuleb mul alati õige jõuluootuse meeleolu.

Seejärel otsin välja käsitöötarbed ja lõngakorvi. Mulle meeldib jõulude ootel midagi kududa. Isegi kui see pole kingiks. Meisterdan ka ise jõulukaarte. Lõikan ajakirjadest ja kataloogidest välja jõuludega seotud pildikesi ja kleebin neist paberile lugusid.

Kõik see kokku ei vaja mingeid suuri rahalisi kulutusi. Kasutan ära seda, mida igas majapidamises aasta jooksul koguneb. Odavaid lõngajääke saab näiteks turult, kodukaunistamise ja kingitegemise materjali samuti. Lisaks käin Abakhanis, ehituspoes ja käsitööpoodides, ikka leidub pisiasju, mis maksavad vähe ja mida saab nutikalt kasutada. Ja muidugi kaltsukad.

Kinkidega on meie peres nii, et teeme loosipakid. Igaüks saab siis keskenduda ühele inimesele (tõmbame nimelised loosid). Kingisoovide nimekirja koostame samuti - eks iga soovija paneb sinna mõistlikke asju, aga vähemalt on kindel, et oskad midagigi kinkida, mis kingisaajale meeldib.

Peale loosipaki jääb siis veel ainult lapse kink. Mulle tundub, et sageli võtavad just emad jõulude eel endale liigseid kohutusi. Eeldatakse, et jõulud peavad olema sellised nagu telerist näeme. Ootused on liiga kõrged. Eriti sageli eksitakse selles, et lapsed ei naudi jõule, kui pole seda, seda ja seda... See pole sugugi nii! Lapsed oskavad jõule nautida ka ilma liigse pingutuseta, nad ei vaja kuhjades kinke. Nad ei vaja lookas jõululauda.

Suhtun juba ammu üsna stoiliselt igasugustesse lasteaia ja kooli ja töökoha jõulupeo eeldustesse. Igaüks tehku nii nagu talle sobib, minu tutvusringkonnas pole õnneks inimesi, kes arvavad, et peaksime vastastikku kohustuslikke kinke jagama. Püüame küll jõulude ajal kokku saada, kuid seda selleks, et koos tassi kohvi juua, mitte kinke teha. Väärtuslik on aeg ja seda saame vaid ise väärtustada.

Inimesed kipuvad ise ennast liialt haletsema. Et kui mul oleks raha, siis küll alles teeksin vägevad jõulud ja naudiksin. Vaesus pole õnn, nutikust võiks ikka jaguda. Ärge võtke endale jõulude ajaks ohvri rolli.

Jalutage linnas, imetlege vaateaknaid. Õpetage ka lapsi silmadega nautima. Kõiki ilusaid asju ei pea omama. Kui ma jõulude eel ajakirju lappan, on sellel sama efekt - ma saan imetleda ilusaid jõulukinke, pidulikke riideid, kaunistatud kodusid, kuid ma ei tunne, et ka minul peaks kõik see olemas olema. Ma saan seda nautida ka pildilt.

Tähistame jõule väga kitsas pereringis. Sageli kuulen, kuidas inimesed juba ette muretsevad, kui palju tuleb jõulude ajal külas käia ja ringi sõita. Ka selles suhtes võiks lähedastega kokkulepe olla, et külas käia võib tõesti ka muul ajal. Mõnikord on jõulud ainult nädalavahetusel ja lisaks ühtegi vaba päeva polegi. Olgu siis pigem igaüks need vabad päevad kodus ja puhaku. Aastas on küllalt päevi, kus saab külas käia.

Kokkuvõtteks tahaksingi öelda, et ärge kuhjake kogu aasta kohustusi jõulude peale. Tundub nagu peaks ja kõik eeldavad seda, kuid midagi pole kivisse raiutud ja rõõmus meel peaks jõulude ajaks suurim soov olema. Kui soovite midagi muuta, siis tehke seda, mitte ärge oodake, et keegi teine seda teeks.

Tööandjatele paneks küll südamele, et püüdke oma töötajatele jõuluks nii palju vabu päevi anda, kui vähegi võimalik. Kindlasti on neidki, kes jõuludest nii väga ei hooli. Näiteks paljud noored soovivad pigem aastavahetusel pidutseda. Võib-olla annab siis omavahel kokku leppida, kes millal puhkab.

Kui miski muu ei aita, meel on mõru ja väsimus peal, siis võib jõulud lihtsalt ära jätta. Ka minul on sellist asja ette tulnud. Lihtsalt ei taha, ei jaksa ja ei tee. Mitte midagi hullu ei juhtu. Kõik on kinni meie mõtetes ja suhtumises.

Kes vähegi jaksab - nautige jõule. Ilus on midagi oodata. Kaunis on see, kui pimedal ajal on kõikjal säravad tuled. Mida muud veel tahta?