Püüdlus ideaali poole teeb kehale haiget
Möödunud aastal ajakirjas Journal of Eating Disorders avaldatud Austraalia teadlaste uuringu järgi on näiteks toitumishäired kergemad tekkima just perfektsionistidel, kuna nad väärtustavad ennast eeskätt maksimaalselt heade saavutuste ja teiste inimeste hinnangute põhjal, soovides igal alal olla vastavuses kõige kõrgemate standarditega.
Tegelikult on mu keha nagu ustav sõber, kes on alati kohal. Paratamatult on mul oma kehaga eluaegne kooselusuhe. Elades selles suhtes temaga pidevas rahulolematuses ja teda kritiseerides või nuheldes, vähendan enese heaolutunnet. Kui ma temaga rahul ei ole ja talle tingimusi sean, siis panen ta väärtuslikkuse kahtluse alla. Sageli käitun temaga nagu vaenlasega, keda on vaja karistada. Kas sõber peaks hakkama selle peale rõõmust särama ning olema aina terve ja teokas edasi? Kahtlane. Pigem tõmbub ta haavunult kössi, jääb haigeks, protestib või püüab end suuremaks ja tugevamaks kasvatada, et sa teda lõpuks ometi märkaksid.
Nii nagu kellelegi ei meeldi, kui teda tagant sunnitakse või temaga manipuleeritakse, ei armasta sellist suhtumist ka keha. Ta tahab, et teda armastatakse, usaldatakse ja ära kuulatakse. Ta teab ise, millal vajab puhkust, kui palju on vaja liikumist või milline toit talle parim oleks. Siin ei ole abi teiste jäljendamisest. Iga keha soovid võivad olla erinevad.
Kaalust alla võtmine on kergem, kui armastad oma keha