Kas keha on su sõber või vaenlane?

Foto: SCANPIX

Meie moodsas maailmas on kehast saanud kultusobjekt ja võitlustander. Kõlab vastuoluliselt ja seda ta ongi, kui jälgida aina enam levivat tendentsi jagada inimkehad kahte rühma: ühed on ideaalsed ja teised on muutmist vajavad. Kuna ideaal on oma olemuselt midagi kättesaamatut, siis võib igaüks leida, et ta pole ideaalne ja langeda masenduse küüsi, kirjutab Jana Reidla salasõna.eu-s. 

Püüdlus ideaali poole teeb kehale haiget

Möödunud aastal ajakirjas Journal of Eating Disorders avaldatud Austraalia teadlaste uuringu järgi on näiteks toitumishäired kergemad tekkima just perfektsionistidel, kuna nad väärtustavad ennast eeskätt maksimaalselt heade saavutuste ja teiste inimeste hinnangute põhjal, soovides igal alal olla vastavuses kõige kõrgemate standarditega.

Tegelikult on mu keha nagu ustav sõber, kes on alati kohal. Paratamatult on mul oma kehaga eluaegne kooselusuhe. Elades selles suhtes temaga pidevas rahulolematuses ja teda kritiseerides või nuheldes, vähendan enese heaolutunnet. Kui ma temaga rahul ei ole ja talle tingimusi sean, siis panen ta väärtuslikkuse kahtluse alla. Sageli käitun temaga nagu vaenlasega, keda on vaja karistada. Kas sõber peaks hakkama selle peale rõõmust särama ning olema aina terve ja teokas edasi? Kahtlane. Pigem tõmbub ta haavunult kössi, jääb haigeks, protestib või püüab end suuremaks ja tugevamaks kasvatada, et sa teda lõpuks ometi märkaksid.

Nii nagu kellelegi ei meeldi, kui teda tagant sunnitakse või temaga manipuleeritakse, ei armasta sellist suhtumist ka keha. Ta tahab, et teda armastatakse, usaldatakse ja ära kuulatakse. Ta teab ise, millal vajab puhkust, kui palju on vaja liikumist või milline toit talle parim oleks. Siin ei ole abi teiste jäljendamisest. Iga keha soovid võivad olla erinevad.

Kaalust alla võtmine on kergem, kui armastad oma keha

Eelnev jutt ei tähenda seda, et söö edasi kõike, mis käeulatusse satub ja ära tee mingeid kehalisi harjutusi. Oluline vahe on, kas teed seda teadlikult ja armastusega või vastumeelselt ja hirmuga. Suurbritannia BioMed Keskuse ajakirjas International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity paar aastat tagasi avaldatud uurimuse tulemuste järgi võib just oma kehast paremini mõtlema hakkamine suurendada dieedi ja harjutuste mõju kehakaalu alandamisele. Aasta kestnud programmi jooksul anti pooltele uurimisrühma kuulunud naistest vaid üldist informatsiooni tervislikust toitumisest, stressiga toimetulekust ja enda eest hoolitsemisest. Teine rühm naisi osales 30 nädalat kestnud grupitöös, kus tegeldi praktiliste harjutustega, mis käsitlesid emotsioonide ja söömisharjumuste seoseid. Nad õppisid tundma ja hindama oma keha ja kaalulangetamisega seotud isiklike barjääride ületamist.

Käitumismustreid muutva kava läbinud naised leidsid, et nende arvamus oma kehast paranes ja mure kehakuju ja suuruse üle vähenes. Võrreldes kontrollgrupiga, suutsid nad paremini oma söömist ise reguleerida ja nende kaal vähenes algkaaluga võrreldes 7 protsenti, samal ajal, kui kontrollgrupis olnute kaal vähenes alla 2 protsenti. Teadlased jõudsid järeldusele, et see, kui sa arvad oma kehast hästi ega tunne suurt hirmu teiste inimeste hinnangute pärast, aitab palju kergemini tervislikke söömisharjumusi omaks võtta. Seega peaks kaalujärgimise programmidesse kindlasti lülitama ka oma keha armastamise teema.

Siinkohal tuleks tähele panna, et oluline takistus enda aktsepteerimisel sellisena, nagu ma olen on selle ületähtsustamine, mida teised minust arvavad, sest «äkki teistel on kole mind vaadata». Aga äkki teistel on hoopis kade sind vaadata, kui sa nii enesega rahulolev välja näed? Kõigi ootustele ei saa sa niikuinii vastata, seepärast on jätkusuutlikum lähtuda eeskätt enese heaolutundest.

Kuula ära ja aktsepteeri

Orienteerudes väljastpoolt tulevatele hinnangutele ja soovitustele, ei ole sa võib-olla teadlikki sellest, mis sulle tegelikult meeldib. Üks viise oma keha soovidest teadlikuks saamiseks on mediteerimine. See aitab keha märguandeid mõista, aga ka sisemist rahulolu ja tasakaalu suurendada. Mediteerimise ajal saad teadlikuks oma hingamise rütmist ja pingekohtadest kehas. Mõttesagina möllust eemaldumine annab puhkust ajule ja puhastab keha. Seda tegema asudes ei peaks esimene eesmärk olema kehakaalu muutmine. Suund tuleb võtta oma emotsionaalsete ja/või kehaliste probleemide ja vajaduste tuvastamisele.

Me tunneme ennast ja oma vajadusi hämmastavalt vähe. Stressi juured ongi enese mitte kuulamises. Kas sa sööd sellepärast, et kõht on tühi või sellepärast, et mitte tegelda ebameeldivate asjadega? Kas sa märkad, kui keha tahaks end pärast töösse uppumist sirutada? Kas lubad talle und või vaba päeva, kui ta on väsinud või sunnid teda hoopis kohvi jooma? Missugused on need hirmud sinu sees, mis sunnivad keha olema suur ja tugev, et sind kaitsta? Kui saame oma tegelikest vajadustest teadlikuks, on võimalik neid rahuldama asuda. Siis me ei võitle enam oma keha vastu, vaid teeme koostööd. Siis läheb ka kehaliste harjutuste tegemine ja endale valitud tervisliku menüü nautimine libedamalt. Nagu eelpooltoodud uurimus näitas, kaovad liigsed kilod sageli märkamatult koos enese aktsepteerimise suurenemisega.