/nginx/o/2014/11/21/3541557t1hbf1d.jpg)
Lapsevanematel üle maailma on nii mõndagi ühist – öised toitmised, lapse esimesed sammud ja hammaste tulek tekitavad vanemates samu emotsioone nii Indias kui Portugalis. Aga kui jätta taolised elulised kogemused kõrvale, siis näiteks vanemahüvitised on riikides erinevad.
Kuigi ka Eestis on ette nähtud vanemapuhkus ja vanematele makstakse kuni lapse täisealiseks saamiseni iga kuu toetust, paneb meid sageli kadestema see, kui kuuleme, milliseid hüvitisi saavad nautida teiste riikide lapsevanemad. Pereportaal Babble.com pani kirja mõned näited eri riikides vanematele pakutavatest hüvitistest.
Lapsevanemad teavad, et lapse magamapanek võib valmistada tõeliselt suurt peavalu. Austraalias ei pea vanemad aga selle pärast oma pead vaevama, sest soovi korral suunab arst neid riigi poolt rahastavasse «uneprogrammi». Programmi raames jälgivad eksperdid vanemaid ja nende väikseid lapsi paari päeva ning öö vältel ja pakuvad siis välja, kuidas saaks peres magamaminekumuresid lahendada.
Rootsis saavad vanemad lapsehoolduspuhkuse ajal 480 päeva vältel vanemapalka. 390 päeva saavad vanemad 80 protsenti oma endisest palgast ja viimase 90 päeva jooksul makstakse vanematele fikseeritud summa. Rootsis üritatakse ka isasid rohkem kaasata, et isad võtaksid lapsega kodus olemise ajaks isapuhkust ning enamik meestest kasutab seda võimalust.
Alates 1930. aastatest on Soomes rasedatele naistele saadetud riigi poolt kingitus, milles on kõikvõimalikke asju, mida lapsel võiks tarvis minna. Sel aastal olid kingituses järgmised esemed: lastepüksid, kombinesoon külmade ilmade tarbeks, müts, pudipõlled, mähkmed, pesemisvahendid ja madrats, mis mahub kenasti kingikarbi põhja, seega vajadusel võib seda kasutada hällina.
Luksemburgis makstakse vanematele igakuist toetust, et katta lapse kasvatamise kulusid. Summa oleneb sellest, kui palju on peres lapsi, kuid näiteks 2015. aastal saavad ühe lapsega pered iga kuu 265 eurot. Kahe lapsega pered saavad umbes poole suurema summa ja pered, kus kasvab puudega laps, saavad lisatoetust. Lisaks on riigi 2015. aasta eelarves ette nähtud tasuta lastehoid 1-3-aastastele lastele.
Singapuri madala sündide arvu tõttu on riiklikul tasandil üritatud mõelda välja viise, kuidas julgustada naisi rohkem sünnitama. Näiteks lubatakse maksuvabastust emadele, kes saavad laste kasvatamisel abi vanavanematelt. Riik toetab ka seda, et vanavanemad saaksid elada noortele lähemal ning vajadusel neid abistada.
Keskmine Hollandi inimene töötab 29 tundi nädalas. Töötajatel lubatakse töötunde vähendada ja nad ei pea muretsema, et kaotaksid oluliselt palgas, jääksid ilma tervisekindlustusest või muudest boonustest. Võib-olla selgitab see, miks nimetatakse hollandlasi sageli maailma õnnelikemateks inimesteks?