Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

21 karmi tõde, mida keegi sulle raseduse kohta ei öelnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Paljudele noortele naistele jääb filmide tõttu rasedusest ilustatud mulje: test näitab positiivset ja saad rõõmust hüpata. Siis lähevad rinnad suuremaks, kõik ajab oksele, kõht kerkib kui pärmitainas, veed tulevad ära, mees läheb paanikasse ja algab sõit haiglasse, kus laps rahuleoleva ema kõhule pannakse. Paljugi sellest pole reaalne.

Ivillage on võtnud enda kohuseks paljastada, mida iga naine peaks rasedusest teadma.

Sa hakkad oma partnerit veelgi karmimalt hindama. Kui saad tead, et ootad last, siis pole mees enam armas kutt, kelle kaissu pugeda. Ta on su lapse isa ja su nõudmised kasvavad hoobilt suuremaks. Ühtäkki tunned suurt muret, miks tal on sahtlis dokumendid ja arved pilla-palla. Mis võib olla selle tagajärjeks? Kas ta saab pere eelarvega hakkama? Siis näed teda aluspükstes diivanil telerit vaatamas ja tõded, et tema ongi su lapse üks suurimatest eeskujudest. Mida ta ometi mõtleb?

Samas tunned temaga ka palju suuremat lähedust. Olete kahekesi hakkama saanud suure imega – te olete elu lõpuni seotud, isegi kui te paarina ei jätka. See on hirmus ja vaimustav üheaegselt. Nüüd mõtled juba tõsisemalt selle üle, kelle silmad ja suu laps saab. Kumma kehaehitus või juuksed lapse välimuses silma hakkavad?

Sinu seksuaalsus teeb kummalisi käike. Kord oled jääkülm, siis ühtäkki ülierutunud. Seda mõjutavad nii hormoonid kui su muutuv välimus. Võib olla, et su rinnad muutuvad kaunilt pringiks ja juuksed lähevad eriti kohevaks. Samal ajal võid tunda, et imelik on vahekorras olla, kui kõhus on väike inimene ja soov seksida läheb üle. Pealegi tunned end vahel eriti väsinuna või paksuna ja pea muudkui lõhub…

Lapsele nime valimine võib olla naeruväärselt stressitekitav. Enne rasedust tundus, et kauneid nimesid on lõputult. Kõik tundusid nii armsad! Aga nüüd, kui on vaja päriselt oma lapsele kõige-kõigem nimi välja valida, on see erakordselt raske. Üks on liiga populaarne, teine kõlab veidralt, kolmandaga meenub mõni ebameeldiv tuttav. Kui ise leiad lõpuks kõiki neid konkse arvesse võttes meelepäraseima nime, elab samad kahtlused üle mees, kellele sinu valik ikkagi ei sobi ja kogu triangel hakkab otsast peale. Tagatipuks ilmuvad välja vanavanemad, kes teie valiku maha laidavad ja tahavad, et te maimukesele mõne esivanema nime paneks.

Raske on mitte eelistada kindlat sugu. Muidugi ütled, et tahad eelkõige, et laps oleks terve, aga salaja loodad kogu südamest emba-kumba, kas tüdrukut või poiss. Kui saad lapse soo teada ja see ei vasta su ootusele, võid endalegi üllatuseks seda väga üle elada. Isegi nutta. Asi pole sugugi armastuses, sest sa hakkad igal juhul oma last jumaldama. Probleem seisneb sinu ettekujutuses emadusest ja oma tulevasest lapsest, mis tegelikult ei vasta nagunii tõele. Ajapikku saad sellest tundest üle, kuid see sõltub ka sinust endast, kui kergesti oma kinnisideest lahti lased. Mida rohkem unistad, seda kauem kannatad.

Sa ei jõua ära imestada, milleks su keha võimeline on. Võisid alati teada, et kord saad lapse, kuid seda päriselt kogedes on iga päev midagi uut, mille üle imestada. Inimkeha on kummaline ja uskumatult vastupidav. Samas tuleb ette ka neid hetki, kui unustad ära, et oled rase. Siis vaatad jälle ultrahelipilte ja saad minišoki, sest sinu sees on inimene. Elus inimene. Kuidas on see küll võimalik, et su keha teab, mida teha? Vägev!

Raseduse algus võib olla väga raske. Peale unisuse, peavalude ja iivelduse jälitab sind ka hirm, et rasedus võib katkeda. Umbes 15 protsenti teadaolevatest rasedustest katkeb, neist 80 protsenti enne 12 rasedusnädala täitumist. Tahaksid oma rasedusest kogu maailmale kuulutada, aga ei julge seda veel teha. Eriti siis, kui oled kord katkemise üle elanud.

Hakkad end emana tundma juba enne lapse kätte saamist. Sa küll ei tunne teda veel, aga tajud tema olemust ja muutud oma lapse suhtes väga kaitsvaks. Hoolitsed iseendagi eest rohkem ja tunned omamoodi sidet teiste emade ja rasedate naistega. Lennukis või restoranis nutvad beebid ei olegi enam nii häirivad.

Sünnitus pole ainus, mis haiget teeb. Juba raseduse alguses võid tunda kõhus teravat valu, sest emakas venib suure kiirusega. Ajapikku tunned valu mujalgi – seljas, puusades, jalge vahel. Hiljem, kui laps on kõhus juba suurem, võivad temagi liigutused sul tuld silmist välja lüüa. Ja siis tulevad veel libatuhud…

Kuigi võid sünnitust karta, on see ka suur kergendus. Ootaja aeg on pikk. Võib-olla oled terve aeg ette kujutanud, kuidas karjud valust, nõretad higist ja teed imelikke nägusid. Või siis lülitad selle täiesti oma peast välja ja üritad sünnitusele mitte mõelda. Igal juhul on see vältimatu. Selleks ajaks on sul aga juba nii raske olla, et oled rasedusest täielikult tüdinenud ja hirm ei ole enam nii suur. Peaasi, et saaks lapse juba kätte!

Rasedusest saab su identiteet. Esialgu rasedusest teada saades ei hakka sa seda kõigile kuulutama, sest pole isegi veel selle mõttega harjunud. Aga kui see kord üle huulte lipsab, võtab beebimajandus vaikselt kogu su elu üle. Sinu rasedus ja tulevane laps on peamine teema, millest üldse keegi sinuga rääkida tahab. Kui see sulle meeldib, on hästi. Aga vahel võid sattuda ahastusse, sest nii kui sa ruumi astud, märgatakse ainult su kõhtu ja uuritakse, kuidas su rasedus kulgeb.

Millegipärast tahavad kõik su rasedust kommenteerida või küsida midagi eriti isiklikku. Kas laps oli planeeritud? Kui kaua rasedaks jäämisega aega läks? Mis ajast võõrad nii isiklikke asju küsivad? Ja muidugi leiab igaüks, et tal on õigus kommenteerida su kõhu suurust või veel hullem, seda katsuda! Sa oled nii suur! Kas sa saad kaksikud?

Juurdled pidevalt, kas su voolusega on ikka kõik korras. Varsti ei üllata sind enam miski, mis su püksikuid määrib. Piimjas voolus on normaalne, sest su keha toodab rohkem östrogeeni, mis seda tekitab. Paha lõhna korral tuleb juba arstiga rääkida.

Hakkad muretsema, miks laps end just nii liigutab nagu ta seda teeb. Kui ta on pikka aega vaikselt, lähed paanikasse ja arvad, et ta on kõhus ära surnud. Üritad iga hinna eest teda üles äratada, et ta mingitki elumärki annaks – hüppad ühe koha peal, kulad muusikat, katsud oma kõhtu. Teinekord läheb ta kõhus tantsu löömisega nii hoogu, et ei lase sul magadagi.

Kakamine on omaette probleem. Piinlik lugu küll, aga nii see on. Kõht võib raseduse ajal väga kinni minna ja see teeb olemise üpriski raskeks. Ära unusta palju juua ja kiudaineid süüa, sest kui sul peaks tekkima ka hemorroidid, võtab see rasedusest kogu rõõmu. Kõhukinnisus võib tekkida ravimite tõttu ka pärast sünnitust.

Sööd midagi, mida ei tohiks. Arstid hoiatavad küll, et raseduse ajal peab kaalul silma peal hoidma, sest ülekaal võib osutuda ohtlikuks, kuid mõnikord end nii raske piirata. Lisaks tekib mõnikord tohutu isu toitude järgi, mida ei ole raseduse ajal soovitatav süüa. Tõenäoliselt ei juhtu sellest midagi, aga ära liiga kergesti ka alla anna.

Hakkad nägema väga kummalisi unenägusid. Kuskil raseduse keskmises järgus märkad, et unenäod lähevad üha pöörasemaks. Veidrad seiklused, tulevikunägemused ja porno, kus peategelaseks pole su mees. Vabalt võid näha ka õudusunenägusid, aga ära põe – nende taga on sinu alateadlik hirm sünnituse ja emaks saamise ees.

Sinu enesekindlus saab teise jume. Rasedusel on üks huvitab mõju – sa hakkad iseennast ja oma elu tajuma hoopis teistmoodi. Tunned end enesekindlalt, sest sul on eriline eesmärk. Sa saad emaks. See on suur asi. Muretsed nüüd vähem parkimistrahvi või koosolekul valesti öeldud lause pärast, kusjuures pärast lapse sündi need tunded süvenevad. Su prioriteedid muutuvad.

Muutud oma vanematega lähedasemaks. Hakkad neid nüüd palju paremini mõistma ja sulle teeb head meelt see, kui elevil nad on vanavanemateks saamise pärast. Ühtäkki on teil veelgi rohkem ühist.

Sul on kogu aeg palav. Varasem ideaalne toatemperatuur enam ei kõlba. Pealegi tahad rohkem värsket õhku, sest su lõhnataju on suurenenud. Higistad palju rohkem ja tahad võimalusel kõik aknad lahti hoida. Kahjuks ei ole teised sellega alati nõus.

Tuju mitte ainult ei kõigu vaid ründab. PMS pole rasedusega võrreldav, sest su hormoonid teevad tükke, mis paneb sind ennastki imestama. Saati siis lähedasi su ümber. Hakkad kergesti filmi vaadates nutma ja leiad ka komplimendist solvangu. Kõige suuremad tujumuutused tabavad sind tõenäoliselt raseduse alguses ja lõpus. Varu omale taskurätte ja tuleta endale aeg-ajalt meelde, et su mees pole kõigis maailma hädades süüdi.

Tagasi üles