Lennusadamaga koostöös toimuva lugejamängu raames saime kirja naiselt, kelle arvates käivad eestlannad kenasti riides, kuid nende riietuses oleks justkui midagi puudu.
Lugeja kirjutab: Eesti naise riietus on liiga korralik ja viimistletud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavamood ongi see päris mood. Tänavamood näitab seda, mis moelavadelt massidesse on läinud. Samas on tänavmood ka trendide ettekuulutaja ja moekunstnike inspireerija.
Minu jaoks on põnevaim tänavamood ikka Londonis ja New Yorgis. Nendes linnades võib tundide kaupa inimesi vaadata. Kuna tegemist on suurte linnadega, on mood erinev ka linnaosade lõikes. Londonis olen imetlenud just seda komplektide kokkupanemise oskust ja seda, kuidas nad oma riided n-ö välja kannavad. Inimene peab ennast mugavalt tundma. See nõuab ilmselt harjumist ja katsetamist, huvi riiete vastu, mängulisust. See kõik on ju väga lõbus - miks mitte proovida!
Eestlannad on tuntud kui kaunid ja hästi riietuvad naised. Olen selle üle rõõmus, kuid arvan, et tegelikult võiks meie tänavamood veidi siiski areneda. Vaadates keskmist Eesti naist, tundub kõik tema riietuses olevat justkui liiga korralik, liiga viimistletud, pingutatud ja seega justkui veidi elutu. Oleks tore, kui ka meie moepilti jõuaks rohkem särtsu. Ja ma ei pea silmas värve.
Eestlannade riietuses võiks olla pariisitaride hooletut elegantsi või brittide koomilist konservatiivsust. Midagi võiks olla nagu «korrast ära», sest just see teeb riietuse põnevaks ja isikupäraseks ning kauniks. Ma ei oska pidada ilusaks riietust, mis oleks otsekui mannekeeni seljast tulnud. Midagi jääb puudu, võib-olla inimlik pool.
Mõnikord võib kanda ka midagi, mis pole üldse sinu moodi. Ka seda kohtab suurlinnade tänavamoes tihti. Täielikku eksperimenteerimist. Nagu ütles modellisaates endine modell Janice Dickinson: «It's so wrong it could be right». Teisisõnu: see riietus tundub nii vale, et võiks vabalt olla õige. Mulle meeldib see ütlus väga. Kui keegi ütleb mu riietuse kohta, et see näeb veider välja, kasutan just neid sõnu vabanduseks.
Keegi olla kunagi maininud, et Eestis on üks asi, mis näib alati moes olevat, sõltumata maailma trendidest: lühike teksaseelik. Ausalt öeldes ei ole mul selle riietuseseme vastu midagi. Las siis olla see eestlannade kiiks. Võib-olla on asi hoopis ilmas. Suurema osa aastast peame ringi käima sõna otseses mõttes sisse pakituna. Loomulikult tekib suvel soov kanda nii vähe riideid kui võimalik.
Tegelikult pole mina leidnud viisi, kuidas Eestis talvel ka elegantne ja stiilne olla. Vaatan kadedusega Londoni naisi, kes kriipiva külmaga paljasääri käivad. See tundus oma silmaga nähes küll uskumatu. Mina moe nimel külmetada ei taha. Muidugi tahaks kanda mantlit hõlmad eest lahti ja olla paljapäi. Kahjuks ei ole ma kursis Põhjamaade tänavamoega. Küllap oleks neil ka talveks häid ideid pakkuda. Või jääbki valikusse vaid sulejope ja puhvaikalaadne mantel?
Mood nagu ilugi on vaataja silmades. Tegelikult ei saagi seal olla õiget või valet. Kõik on maitse asi. Ka minu soovitused on ikkagi minu arvamus, mitte absoluutne tõde. Julgustaksin kõiki naisi moodi enda huvides ära kasutama. Riietus ei muuda mitte ainult meie välimust, vaid ka enesetunnet. Ja loomulikult annab see ka teistele meie kohta mingit infot. Nii see kord juba on.