Kas õnn sõltub hormoonidest?

Foto: SCANPIX

Kui tunned, et tujud muutuvad kord üles või alla, siis võib see olla tingitud hormoonidest. Figuurisõbrad selgitavad, kuidas saavutada tasakaal.

Hormoonid on sisenõred, keemilised infokandjad, mis nõristuvad vereringesse, kus nad avaldavad toimet teatud rakkudele suurendades või vähendades nende aktiivsust.

Kehas on mitmeid näärmerakke, mis toodavad teatud hormoone. Osa neist on seotud aju osaga, mida nimetatakse hüpotalamuseks, mis kontrollib keha termoregulatsiooni, nälga ja janu. Igal ajal võib seal olla tuhandeid teateid, mis on toodud hormoonidega. Neist aru saades, kuidas need meid mõjutavad, võib see aidata meil kontrollida oma tujusid, püsida soovkaalus ja elada tervislikumat elu jms.

Närvisüsteemi kõrval on hormonaalsüsteem teine oluline keharakkude regulatsioonisüsteem. Mõlema süsteemi töö ja informatsiooni edasikandmise mehhanism on pidevad ja kiiresti arenevad uurimisvaldkonnad.

Hormoonid

Peamisi hormoone produtseeritakse järgmistes näärmerakkudes:

Munasari toodab naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni ning samuti väikestes kogustes meeste suguhormooni testosterooni.

Munandid toodavad meestel testosterooni.

Pankreas toodab insuliini, mis reguleerib veresuhkru taset ja hoiab seda stabiilsena.

Ajuripats on seotud hüpotalamusega, mis toodab oksütotsiini - «armastuse hormooni», prolaktiini (toodab rinnapiima), kasvuhormooni, jt.

Neerupealised  toodavad adrenaliini, mis on  tuntud nagu «võitle ja lenda» hormoon ning stressi hormooni kortisooli.

Kilpnääre on kõige suurem hormooni tootev näärmerakk ja reguleerib ainevahetust ning energia tasakaalu.

Praeguseks on teada, et kõik hormoonid ei teki sisenõrenäärmeis, vaid osa tekib ka mõnes muus koes.  Kogu seedesüsteemi ulatuses on koehormoone tootvaid rakke. Näiteks rasv, mida on meis igaühes kas suuremal või vähemal määral, on samuti hormonaalselt aktiivne ja näiteks toodab  hormoone, mis on seotud isu kontrollimisega.

Hormoonide tasakaalutus võib põhjustada haigusi. Kaks kõige tuntumat hormonaalset haigust on diabeet (kus puudub insuliin või seda keha ei tooda) ja kilpnäärme haigus. Kilpnäärmehaigus võib avalduda nii  alatalitusena, mis  võib põhjustada letargia ja kaalutõusu või ületalitusena, mis  põhjustab ülierutuvuse ja kaalulanguse.

Kuidas armastus välja näeb?

Kui armumine teeb sind õnnelikuks, siis oksütotsiin on õnnetooja hormoon.

Õnn on seotud hea enesetundega, perega, lastega. Üks suuremaid õnnemomente on enda lapse imetamine. Kui ema vaatab  last ja imetab teda, siis tegutseb oksüdotsiin, mis on  eraldunud ajuripatsist ja transporditud kehasse. See toimib, kui ema ja laps vaatavad armastusega üksteisele silma. Imetamise ajal annab see signaali piima väljutamiseks. Kuid see hormoon on ka  seotud orgasmiga. Teda tuntakse  kui lembuse hormooni, mis tekitab siduva tunde.