Tõelised lõhnameistrid on tagasi

Avasid Tallinnas lõhnamaja: Valery Morozov (paremal) ja Konstantin Galensky La Méditerranée Aroomistuudios, mis esindab maailma nišiparfüümide paremikku ja kus saab luua ka oma isikliku parfüümi. Foto: Molinard, La Méditerranée Aroomistuudio

Tänavusel Milano lõhnamessil Esxence Expo esitles käsitööparfüümide valmistaja Maison Molinard uut lõhnakollektsiooni La Collection Privée, mis on pühendatud maailma lõhnapealinna Grasse’i sajanditepikkusele ajaloole. Hiljuti esitleti kollektsiooni esmakordselt Eestis.

Lõhnamaailm on jaotatud jõuliste piirjoontega kaheks: suurtootjad ja käsitöö- ehk nišiparfüümide valmistajad. Esimesed suurtootjad kerkisid esile koos 19. sajandi teadus- ja tehnikarevolutsiooniga ning nende edus mängis suurt rolli keemiatööstuse peadpööritav areng. Moodsad tehnoloogiad võimaldasid keemialaborites luua sünteetilisi lõhnu, mis aimasid pea täielikult järele ka kõige haruldasemaid naturaalseid aroome.

Senine «parfüümivalmistamise alkeemia» pöördus teaduslikule teele, tekkis massitootmine, mis lõi hinnad alla ja muutis parfüümid kõigile taskukohaseks. Samuti laiendas see oluliselt parfüümide kasutusvaldkonda: parfüümide ja Eau de Cologne’i ehk Kölni vee kõrvale ilmusid lõhnastatud seebid, vannisoolad, šampoonid, õhuvärskendajad, lõhnaküünlad.

Käsitööparfüümide uus tulemine

Kui suurtööstuse lõhnades kasutatakse osaliselt või täielikult sünteetilisi komponente, siis käsitööparfüümide valmistajate toodang on tõeline nišikaup. Neil on hoopis teine maine, staatus ja väärtus. Need põhinevad eranditult ehedal looduslikul toorainel, valmivad valdavalt käsitööna lõhnameistrite originaalretseptide järgi ja nende valvsa pilgu all oma lõhnamajas. Lõuna-Prantsusmaa Grasse’i väärikate lõhnamajade «ninad» – nii kutsutakse parfüümiloojaid – on kõik väärikate lõhnadünastiate esindajad, kes on pärinud ameti juba vaar-vaarisadelt.

Käsitöölõhnu iseloomustab alati eriline karakter, need ei karda olla isikupärased ega flirdi masside maitsega. Need on loodud neile, kel juba on maitse. Lõhnamaailmas räägitaksegi juba mõnda aega käsitööparfüümide renessansist – ainulaadsed lõhnad on tagasi võitmas neile 20. sajandi hiilgeaegadel osaks saanud populaarsust. Sellele on kaasa aidanud ka hoogustunud ökoliikumine, mis on tõstnud pjedestaalile kõik looduslähedase. Teiseks on käsitööparfüümide valmistajate sekka tulnud uusi ja eksootilisi tegijaid nii Araabia poolsaarelt kui ka Aafrikast.

Kuldne kolmik

Grasse’i käsitööparfüümimajade nn kuldse kolmiku moodustavad perekonnaettevõtted: Galimard, Molinard ja Fragonard, mis toovad Grasse’i aastas ka miljon lõhnaturisti.

Esimene lõhnastatud kindapaar saadeti Prantsusmaa kuningannale Katarina di Medicile just Prantsuse vanimast, Galimardi lõhnamajast. Kuninganna oli vaimustuses ning õu- ja aadelkond ei tahtnud kuningannast moekuses muidugi maha jääda – suurmood oli sündinud!   

20. sajandi suurim «palverännak» linnakesse algas pärast saksa kirjaniku Patrick Süskindi põnevusromaani «Parfüüm: ühe mõrtsuka lugu» ilmumist 1985. aastal, tõeline turistide uputus puhkes aga pärast romaani ekraniseeringut 2006. Teose  tegevuskohaks on ju Grasse ja peategelane Jean-Baptiste Grenouille parfüümimeister!

Maison Molinardi lõhnamaja, üks Prantsuse käsitööparfüümide kuulsamaid teenäitajaid, nägi ilmavalgust 165 aastat tagasi. Tänaseni pereärina tegutsev firma alustas oma retseptide järgi valmistatud lilleliste lõhnavete müügiga, mis olid mõeldud eelkõige kinnaste lõhnastamiseks.

Pöördeliseks kujunes 1891. aasta, mil Inglise kuninganna Victoria Grasse’is peatudes just Molinardist meelepärase Eaux de Cologne’i ostis. Läbimurre parfüümide maailma tehti 1921. aastal, mil valmisid kaks tänaseni firma uhkeks vapimärgiks jäänud lõhna: Habanita ja Concréta. Esimene oli algselt mõeldud sigarettide lõhna neutraliseerimiseks. See õnnestus – parfüümist endast sai «kõige vastupidavam lõhn maailmas», nagu seda kohe tituleeriti. Concréta oli esimene kompaktparfüüm maailmas, mille valmistamiseks kasutati puhast lillenektarit, mida ei lahustatud alkoholis.

20. sajandi teisel kümnendil domineeris kunstis art deco ja see ei jätnud mõjutamata ka parfüümitööstust – nii pudelid kui pakendid tegid läbi peadpööritava glamuurse tähelennu. Teise maailmasõja eelne ja aegne periood oli parfüümiärile äärmiselt ebasoodne, kuid siiski tegi Molinard midagi täiesti ebatavalist: hoidmaks rahva meeltes elus mälestust vangi langenud Prantsuse sõdureist, loodi parfüüm Vanglapakk.

Kummardus Grasse’ile

Hiljuti esitleti Molinardi uut parfüümvete kollektsiooni La Collection Privée ka Tallinnas La Méditerranée Aroomistuudios, mis esindab Prantsuse ja Itaalia nišiparfüümide paremikku ja kus muu hulgas segatakse Grasse’is õppinud meistri Valery Morozovi käe all Eestis seni ainsaid kliendi soovi ja maitse järgi loodud tellimusparfüüme.

Molinardi lõhnamaja tegevjuht Jean-Pierre Lerouge ütleb, et need viis lõhna ühendavad nende perekonna viit põlvkonda ning et tegu pole vanade lõhnaretseptide «ülessoojendamisega», vaid tänapäevase lõhnanägemusega eri aegadest ja perekonnaloost, mis on vormitud elegantsetesse kristallpudelitesse.

La Collection Privée on ebatavaline selle poolest, et viit lõhna ei seo ühine lõhnadominant, vaid igaüks neist on selgelt äratuntava iseloomuga, milles pole ühtegi teistest üle kõnelevat lõhnanooti. Lõhnade loomus sai tõuke ajastust ja hoolega valiti komponente, mis seda kõige paremini edasi annaks, mälestusi ja emotsioone esile kutsuks.

Kõik viis Molinardi parfüümvett on puhtast looduslikust toorainest – Aqua Lotus de Molinardis troonivad puhtad värsked tsitruse- ja merenoodid, Rose Émois de Molinardis siidised ja pehmed lille- ja puidunoodid, Ambré Lumiére de Molinardis soojad ja vürtsikad orientaalsed noodid. Cher Wood de Molinard on tugev sensuaalne ning saladuslik puidu- ja orientaalsete nootide ühendus, Secret Sucré koosneb puidustest idamaistest gurmeenootidest, kuhu lisandub muu hulgas ka puudriseid aroome.

Grasse, parfüümide Silicon Valley

Grasse’i peetakse õigustatult maailma parfüümipealinnaks: just seal pandi alus nüüdisaegsele parfümeeriatööstusele ning see linn on olnud parfüümimaailma keskuseks ja suunanäitajaks juba alates 17. sajandist. Keskaegne Grasse nautis linnriigi õigusi ning oli kuulus oma suurepäraste nahaparkalite ja kindameistrite poolest.

Kui 16. sajandil läks moodi kinnaste lõhnastamine, panid Grasse’i kindameistrid parkalitöökodade kõrvale püsti destilleerimisvabrikud ning peagi sai parfüümõlide valmistamisest nende peamine sissetulekuallikas. Juba siis spetsialiseerusid Grasse’i parfüümimeistrid looduslikele ekstraktidele, kasutades peamiselt apelsini- ja jasmiiniõisi.

Praegu laekub rohkem kui pool linna eelarvest lõhnatöösturitelt ja sealse 60 lõhnamaja laborites töödeldakse ainuüksi jasmiiniõisi 27 ja roosiõisi 30 tonni aastas. Kuid möödas on ajad, mil sealsetel kõrgendikel laiusid silmapiiri taha ulatuvad roosi-, jasmiini-, mirdi-, tuberoosi-, metsiku mimoosi ja apelsinipuuaiad. Tänapäeval tuuakse enamik toorainest sisse Marokost, Bulgaariast, Indiast, Madagaskarilt, Türgist ja mujalt. Põhjus on lihtne: üks kilo Grasse’is kasvatatud roosiõisi maksab kümme korda rohkem kui samaväärsed õied Bulgaariast. Kuid lavendliväljad Provence’is on õnneks alles jäänud.