/nginx/o/2012/08/09/1261728t1h1681.jpg)
Suur hulk naisi võivad nüüd rõõmustada: teadlased tegid kindlaks, et klatšimine mõjub meile hästi. Seega ei tasu uskuda neid, kes ütlevad, et teistest halva rääkimine toob vaid endale halba.
Teaduslikult tõestatud: klatšimine mõjub enesekindlusele hästi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani teadlased selgitasid välja, et teistest inimestest nii heade kui halba asjade rääkimine aitab meil iseend paremini näha ja analüüsida, tänu millele muutume me enesekindlamaks ja oleme konkurentsivõimelisemad, kirjutab Yourtango.com.
Ent teadlased tõid välja ühe olulise aspekti: nendesse lugudesse, mida me teistest räägime, tuleb suhtuda «väga kriitiliselt». Teisisõnu panid nad kõigile südamele, et klatšimisse tuleks suhtuda vastutustundlikult, mitte niisama lahmida.
Teadlased avastasid ka seda, et mehed klatšivad naistest rohkem. Samuti selgus, et mehed ei suuda eriti hästi saladusi hoida. Kui naiste puhul selgus, et naised suudavad saladust hoida keskmiselt 3,5 tundi enne, kui nad seda edasi räägivad, siis mehed räägivad saladuse edasi juba esimese tunni jooksul. Hoolimata sellest oli 92 protsenti meestest veendunud, et nemad oskavad väga hästi saladusi hoida.
Seega tasub meelde jätta, et klatšimine võib muuta meid enesekindlamaks, aga kui seda ei tehta läbimõeldult, võib klatšimine viia väga ebameeldivate olukordadeni ja tekitada palju kahju.