Neli rituaali, mis muudavad pimeda hooaja värvikamaks

Foto: SCANPIX

Selleks et sügis ja talv saaksid rahulikult mööda voolata, soovitab Sensa ellu luua rituaale, mis kosutaksid hinge, meelt ja keha.

1. Küpseta leiba!

Kui viimased lehed on puudelt langenud, on paras aeg küpsetada üks priske, maitsev, seest pehme ja pinnalt krõbe kodune leivapäts. Leivategu viib su tagasi aega, mil kõik toidud tehti kodus ise, ning tänuks voogab tuppa ahjusoojust ja leivalõhna. Võib ehk kõlada veidralt, kuid parima leiva valmistab heatujuline ja hästi välja puhanud kokk. Leib ei salli kiirustamist ja närvitsemist. Kui hakkad ise leiba küpsetama, muutuvad ka hommikueined senisest palju meeldivamaks. Kodune leib maitseb imehea nii tavalise kui ka ürdivõi, pesto ja isegi meega.

2. Loe raamatuid!

Raamatud on selleks, et meid naerma ajada, igavust peletada, pakkuda tröösti ja inspireerida. Siiski väidavad liiga paljud, et neil pole üldse aega raamatute lugemiseks. Enamiku raamatuist laenutavad raamatukogudest kas koolilapsed või pensionärid ning kõige vähem loevad raamatuid keskealised aktiivset elu elavad inimesed. Kui sa juhtumisi kuulud viimasesse rühma, oleks sul ehk hea teada, et raamatud on võrratud abimehed võitluses stressiga. Briti teadlased on jõudnud järeldusele, et kuus minutit raamatu lugemist aitab lõdvestuda sügavamalt kui näiteks muusika kuulamine, jalutuskäik või tassikese tee joomine.

Kui sa pole juba tükk aega ühtegi raamatut lugenud või isegi kui oled innukas raamatusõber ja sul on tunne, et oled juba tervele raamatukogule ringi peale teinud – igal juhul võiksid selle sügise pühendada näiteks elulooraamatute lugemisele – need sobivad hästi vihmastel õhtutel. Kuningannad, sportlased, näitlejad, muusikud, poliitikud, kirjanikud, kunstnikud; tavalised inimesed, kes on üle elanud sõja, lahutuse või kellele on osaks saanud suur edu või ka ebaedu – raamaturiiulitel ootavad elulood on mitmekesisemad, kui siin üles lugeda annaks. Enne mõne biograafia väljavalimist oleks hea kõik eelarvamused kõrvale jätta. Ära lükka raamatut kõrvale pelgalt inimese ees- ja perekonnanime kuuldes. Sa võid tõeliselt üllatuda, nähes, kuivõrd inspireerivad ja kaasakiskuvad võivad olla inimeste eluteed.

3. Anna ja aita!

Anna iga päev endast midagi teistele ja sinu elu muutub õnnelikumaks, tervemaks ja sa ka elad kauem, väidavad teadlased. Andmine ja aitamine vähendavad meie stressitaset juba mõne sekundiga, heateod kosutavad tegija hinge ning muudavad meid teadlikumaks ja tänulikumaks kõigi heade asjade eest, millega elu meid ümbritsenud on.

Tänasel päeval ja praeguses maailmas võib üks hiireklõps ühendada miljoneid inimesi, seega ei oleks aus väita, et meie väikesest panusest ei piisa maailma muutmiseks. Paljud inimsuse heaks töötavad organisatsioonid koguvad annetusi kas telefoni teel või veebis. Lisa oma igakuisele elektri-, vee- ja gaasiarvele väike inimkonda teeniv nüanss. Pane iga kuu kõrvale viis, kümme või ka enam eurot ja anneta need heategevusele. Kui sa umbusaldad heategevuseks raha koguvaid rühmitusi, võid alati otsustada pikaaegsete traditsioonidega organisatsioonide kasuks nagu UNICEF või Punane Rist.

4. Puhka!

Ah, kui meeldiv – nädalavahetus! Enamik meist ootab viie tööpäeva kestel nädalalõpu saabumist vägagi innukalt, lootuses, et siis saab lõpuks lõõgastuda, lugeda ajakirja, veeta aega pere ja sõprade seltsis, katsetada uusi retsepte, käia poodides, viia lapsed kinno, pühkida tolmu… Aga nädalavahetus saab läbi ja meil pole mitte ainult ebaõnnestunud kõike planeeritut teha, vaid tunneme end pühapäeva õhtuks vahel veelgi väsinumalt, kui tundsime end reedel.

Laura Vanderkam, raamatu «168 tundi: sul on rohkem aega, kui sa arvad» autor, hoiatab: kui sa oma laupäeva ja pühapäeva tegemisi täis planeerid, kaotab nädalavahetus oma peamise funktsiooni – olla aeg puhkamiseks. Seega piira oma nädalavahetuse toimetusi ja jäta nimistusse neist vaid kolm. Näiteks käi uut kunstinäitust vaatamas, tee tunnike trenni ja käi sõpradega lõunal. Sel moel plaane tehes jätad sa enesele piisavalt aega ka puhkamiseks.