Lugeja kirjutab: miks mulle ei meeldi alasti naised reklaamides

Poliitiline reklaam Saksamaalt. Foto: AFP/SCANPIX

Möödunud nädalal kirjutas meile üks lugeja, kes avaldas nördimust, et sageli kasutatakse toodete reklaamimiseks naise alasti või poolalasti keha. Temale vastuseks kirjutab samal teemal teinegi lugeja, kes tunneb muret, mida meie lapsed sellest õpivad.

Alasti või poolalasti naine kõikvõimalikku kaupa ja teenust pakkumas on tõepoolest täielikuks klišeeks muutunud. Enamasti ei pane neid reklaame tähelegi. Kui, siis mõtlen, et oh, kui vaimuvaba ja igav...

Miks ma selliseid reklaame siis ei poolda?

Mul kasvab kodus teismeline tütar. Ma näen, kuidas ta püüab leida oma identiteeti, kohta maailmas. Eeskujusid.

Mulle tundub, et alasti naised reklaamides ei häiri mind, sest minu väljakujunemise ajal neid polnud. Selliste reklaamide tekkimise ajaks olin juba täiskasvanu ja mingi arusaamine elust olemas.

Mida aga ütlevad sellised reklaamid noorele tüdrukule? Seda, et alastiolek ja ülim seksikus on elus kõige olulisem? Et just sellega pälvid tähelepanu? Sest tähelepanust unistab ka tagasihoidlikem teismeline.

Veider on ka siiani valitsev kaksikmoraal. Alasti naine on ihaldusväärne, kuid korralik tüdruk selline ei ole. Korralikkusele aga manitseb tüdrukuid nii kool kui kodu.

Teismeliseikka jõudnud laste klassijuhataja kirjutas lapsevanematele e-koolis väga kenasti, et lastel on käsil murranguline ajajärk. Huvitav oli tema märkus, et poisid pööravad nüüd tüdrukutele mõnikord tähelepanu viisil, mis pole alati meeldiv ja samas on märgata, et tüdrukud ise käituvad provotseerivalt.

Ma tõesti ei tea, mida õpetaja silmas pidas. Ta ei täpsustanud. Mind aga pani mõtlema väide «tüdrukute provotseeriv käitumine». Meedia, reklaamid... - kõik ümberringi kujutab naiste provotseerivat käitumist. Loomulikult proovivad seda ka noored tüdrukud! Ja siis me halvustame neid... Kui see pole kaksikmoraal, siis mis see on?

Nii ma siis arutlen, mida arvab sellest kõigest üks teismeline. Võin ju öelda talle oma arvamuse, kuid see on vaid osake sellest, mis tema maailma ja enesehinnangut kujundab.

Ja mis puutub alastioleku seksikusse, siis tõepoolest - kas küllastumus on enam seksikas? Seksikus võib olla väga mitmesugune. Alastus reklaamides tundub kuidagi labase otseteena. Igava ja labasena. Või mõtlevad mehed teisiti?

Kui naist kogu aeg kui eset pakutakse, siis võib-olla hakkavadki mehed naist sellisena võtma. Mida ütlevad need reklaamid teismelisele poisile? Keegi võiks neilt küsida.

Mina naisena siiski ei soovi, et peaksin olema üheaegselt tõsiseltvõetav naine ja teisalt justkui kogu aeg alasti. Ja ma tahaks, et mu laps õpiks olema naine selle mitmekülgsuses, mitte ei samastaks end alasti plakatnaisega. Sest alasti autot müüvat naist on siiski peaaegu alati kujutatud kui asja, mitte inimest.