Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kümme üllatavat fakti üksindusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Üksi.
Üksi. Foto: SCANPIX

Hinnanguliselt tunneb koguni 40 protsenti inimestest oma elu jooksul üksindusest tingitud kibedat südamevalu. Kuigi üksindustunne on nii levinud, teavad siiski vähesed kõiki selle traagilisi mõjusid.

Psychology Today toob välja kümme huvitavat fakti üksinduse kohta.

  1. Üksindustunne ei sõltu sellest, kui palju sõpru või suhteid sul on. Üksindus on täiel määral tingitud hoopis suhete subjektiivsest kvaliteedist või sellest, kui lähedaseks end ümbritsevate inimestega pead. Kuidas nii?
  2. Umbes 60 protsenti üksildastest inimestest on abielus. Inimene võib tunda end kõrvalejäetu ja üksildasena ka abielus, kui partneriga ei jagata oma olulisemaid mõtteid, tundeid või kogemusi. Sellistes suhetes olevad inimesed usuvad siiralt, et kaasa ei saa pakkuda neile sellist lähedust nagu nad tegelikult sooviks. See hirm võib osutuda tõeks, aga see võib olla ka tingitud faktist, et:
  3. Üksindustunne moonutab seda, kuidas enda suhet nähakse. Uuringud on näidanud, et inimesed võivad oma suhet teise pilguga näha juba siis, kui neilt küsida, millal nad end viimati üksildasena tundsid. Sellise moonutatud taju pärast võib end üksildaselt tundev inimene partnerist veelgi kaugeneda, kuigi just tema võiks aidata seda tunnet leevendada. Veelgi hullem, kas sõbrad võivad hakata eemale hoidma, sest:
  4. Üksildus on suhtlusringkondades nakkav. Üksindust peetakse pahatihti häbiasjaks, kusjuures me oskame üksildasi inimesi enda kõrval ka selgesti ära tunda. Ühe kuus kuud kestnud uuringuga leiti, et suhtlusringkondades lükatakse üksildased inimesed kõrvale, aga sama tehakse ka nende sõpradega. Säärane tõrjumine mõjub üllatavalt inimese kehale, sest:
  5. Üksindus paneb päriselt külmetama. Uuringud on tõestanud, et kui inimene mõtleb neile kordadele, kui ta oli ihuüksi, hakkab tal külmem. Selle tõttu langeb isegi inimese enda nahatemperatuur.
  6. Lisaks tekitab üksindus kehale tunde, nagu teda rünnataks. Üksildustunne tekitab kohese ja ägeda kehalise reaktsiooni – vererõhk ja kolesteroolitase tõusevad, aktiveeruvad füüsiline ja füsioloogiline stressireaktsioon. Mistõttu:
  7. Kroonilise üksilduse tagajärjel suureneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Inimestel, kes on pidevalt üksikud, esineb rohkem südamehaigusi, sest nende keha on pideva stressi all. Aga see pole ainus viis, kuidas üksindus keha mõjutab:
  8. Üksindus haavab ka immuunsüsteemi. Immuunsüsteem muutub selle tõttu nõrgemaks ning ajapikku suureneb oht haigestuda igasugustesse haigustesse.
  9. Immuunsüsteemi mõjutavad juba ka põgusad üksindushood. Seda näitas uuring, kus end üksildasena tundvatel tudengitel tekkis gripivaktsiinile kehvem reaktsioon. Nii selgus, et isegi mõni nädal üksindust nõrgestab immuunsüsteemi. Kokkuvõttes mõjutab üksindus inimest nii palju, et:
  10. Üksindustunne on sama kahjulik kui suitsetamine. Teadlased on leidnud, et kui kõik üksinduse kahjulikud mõjud inimese kehale kokku arvestada, on see tervisele pikas perspektiivis sama ohtlik kui suitsetamine. Krooniline üksindus suurendab varase surma ohtu umbkaudu 14 protsenti.

Ilmselgelt on üksindus vaimsele tervisele kahjulik, mistõttu ei tohiks seda ignoreerida. Märka teisi enda ümber ja kui tunned end üksildaselt, siis tegele probleemiga. Vältimine ei aita.

Tagasi üles