Anonüümseks jääda soovinud Naine24 lugeja kirjutab, et läks kohtingule noormehega, kes paljastas õige pea oma tõelise loomuse.
Lugeja kirjutab: kohting russofoobiga
Kohtasin teda Tartu maamessil, ajasime juttu ning otsustasime koos restorani minna. Seal ta pakkus, et telliksime midagi alkohoolset, kuid vastasin, et ei soovi, kuna aeg oli veel varajane ja pealegi tema oli ju roolis. Noormees otsustas siiski natuke napsitada ja tegi ettepaneku, et mina viin autoga meid tema juurde ja jään ööseks. Sellest ma keeldusin, pidin hommikul kooli minema.
Oli aeg tellida ning kui kelner oli läinud, hakkas mu kaaslane väga vihaselt rääkima, kuidas ta ei salli venelasi. Ta ütles: «Nad ei oska eesti keelt, ei tööta ja neil ei ole elus mingit eesmärki.» Siis ma märkasin, et kelneril oli vene nimi. Hakkasin naerma. Ma olen ise venelane ning ütlesin talle seda. Tema jaoks oli see üllatus. Jah, mul ei ole aktsenti ja mul on eestipärane nimi.
Peale seda hakkas ta telefoni otsima ja talle «tuli meelde», et ta pidi sõbraga kokku saama. Mina aga panin raha lauale ja läksin ära. Restoranis veetsime mitte rohkem kui 15 minutit - isegi toit ega joogid ei olnud veel lauale toodud. Rohkem ma teda ei näinud.
Ma ei olnud sellise mehe pärast vihane. Pigem olin üllatunud. Mees oli minuvanune ja õppis ise ülikoolis. Kuidas ta suhtleb sealsete venelastega? Kas ta ignoreerib neid? Eriti kummastas mind lause, et venelastel puudub igasugune eesmärk ning nad ei oska eesti keelt. Tema arvates on kõik venelased ühesugused. See on puhas vale! Pigem oleneb inimesest endast, mida ta oma eluga peale hakkab.
Mul on kõrgharidus nüüdseks omandatud ja töötan oma unistuste töökohal. Kõik minu kaaslased ja tuttavad on eestlased ja neid ei häiri, et olen venelane. Ma olen õnnelik, ma olen pingutanud oma praeguse elu nimel. See, mis rahvusest sa oled, ei ole tähtis, pigem on oluline sinu isiksus.
Selle kirja autor valis endale auhinnaks Avoni parfüümi Luck naistele. Kirjuta Sinagi! Loe lähemalt SIIT!